Toompea saarlava Heleri Melsas, Jaana ojasild. Tekkimine Hakkas kujunema sadu miljoneid aastaid tagasi. Oletatakse et ürgorud eraldasidki Toompead ülejäänud lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge veelgi. Toompea saarlavast Toompea on veidi kirdesse suunatud ovaalse kujuga kõrgendik. Kõrgus merepinnast- 46m. Kutsutakse ka Toompea aluspõhjakõrgendikuks Moodustab koos seda ümbritseva liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Looduslikku pinnamoodi on inimene Toompeal tugevalt muutnud. Kultuurkiht on kuni kümne meetri paksune. Koosneb erinevatest lubjakividest. Pilte Kasutatud kirjandus Toompea aluspõhjakõrgendik
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad
annaabi.ee 
