M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
vooluga koos edasi, kuni üks parv tuli lähedale. Siis ujusin selle taha ja hakkasin tagant
kinni. Taevas läks pilve ja natuke aega oli üsna pime. Siis ronisin parvele ja heitsin
plankudele. Mehed olid kõik parve keskel, kus latern põles. Vesi oli tõusnud ja vool tugev.
Arvasin, et sõidan kakskümmend viis miili allavett ja siis libisen vette, enne kui valgeks
läheb, u ju n kaldale ja lähen Illinoisi-poolsetesse metsadesse.
Aga mul polnud õnne. Kui me olime umbes saareotsa kohal, hakkas üks mees laternaga taha
tulema. Ma nägin, et ei maksnud oodata, lipsasin vette ja ujusin saare poole. Noh,
arvasin, et võin kaldale minna, kus tahan; aga ei võinud, -- kallas oli liiga järsk. Jõudsin
peaaegu saare lõpuni, enne kui leidsin hea koha. Läksin metsa ja mõtlesin, et enam ma
parvele ei lähe, kui nad niimoodi laternaga ümber kõlavad. Mul oli piip ja tubakat ja tikku
mütsis, ja nad olid kuivad, nii oli kõik hea.» «Sul polnud siis kogu aeg liha ega leiba