ning ta lõbutses veel tükk aega.Kuid lõpuks hakkas Volts Antsust puudust tundma ja läks Hiiumaale ja nägi mis oli Antsust saanud ja ta ei tahdnud selliseks saada.Volts hakkas endale uut parimat sõbra otsima kuid tal ei õnnestunud see ja tal hakkas varsti igav.Vanapagan sai aru sellest ja läks Voltsi juurde.Ta küsis kas ta tahab minna Antsu kõrvale või kaugemal.Volts üritas põgeneda kuid see ei õnnestunud tal ja ta muudedi ka maa alaks mille nimeks pandi Saarema.Niimodi tuli eestile kaks maa ala veel juurde mis pandi üksteise kõrvale.Volts ja Ants ei saanud enam kunagi oma endist kuju tagasi ja nad on siia maani alles eestis ning nendel elatakse.vanapaganad ei nähtud ka enam kunagi ega ka jumalat.Räägitakse,et nad hävitasid teineteis kuna nad ei saanud enam läbi.Aga niimodi tuli eestisse Saaremaa ja Hiiumaa.
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...
1645. aastal mil Saksa ülemvõim sai otsa , müüdi saar Taani kuningale. 1645. aastal läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusse. 1710. aastal vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter l väed ning saar liideti Tsaari- Venemaa koosseisu. Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõja ajal.1991. aasta augustis nagu ülejäänud Eesti vabanes Saarema pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt. Rikas loodus. Saaremaad ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik on väga mitmekesine seoses pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu.Looduskaitse alla kuuluvad üle kahesaja siin esineva liigi, alates Saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega. Viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi kohtab just Saaremaal arvukalt ning mujal Eestis väga harva. Saaremaal
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 5ndal oktoobril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas maalinäitust Saarema pühakodade valguses. Seal on pilte Liia Peedult (77.aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (akrüül-ja õlimaal, pastell, portselanimaal)), Tähti Otstavelt (74. aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/pensionär, endine raamatupidaja), Ilme Armuandilt (56.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/maastikukorraldaja), Riina Saarelt (50.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/lasteaia direktor), Maie Kupitsalt (62
4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. 5 Kaart: (Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS.
(2.kursus) Reklaami analüüs Maarja Lepind Tartu 2017 Antud analüüsiks kasutan televisioonis väga tihti nähtud reklaami, milleks on Viru valge reklaam uuest retseptist tehtud viinast. Reklaam ise on taktidena pilte muutev,m võimendatud on väga nõrgad loodusehelid, seotult on loodud üleüldine pilt eestimaloodusest erinevate kaamera nurkadega. Retsipiendi tähelepanu hoitakse väga tuttava saarema valsi viisi rütmiga, mille juurde on rütmiliselt toodud erinevad pildid ja lõigud Eesti looduses, kus veel on juures siduvalt minimaalsed loodushääled aga tugevdatult. Sõnum on põhiliselt see, et tootega peab tekkima hea ja tuttav side, nii visuaalselt, kui kuulates seda reklaami. Ka leian, et sidusus oleks selle, olles ise Lõuna-Eestlane ja igal külapäeol ikkagi tuleb ka saarema valsi laul esitlusele, siis ka sellel hetkel kuulates ja vaadates
EESTIMAA kaardil 3. klassile Lemme Sulaoja märts 2010 Eesti maakonnad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D
Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis tähendas, et Eestimaa oli nüüd tervenisti Rootsi kuninga juhtimise all(v.a kunagine Setumaa eelmisest E.V ajast) . Rootsi ajal toimus mitmed muudatusi, enamus tõid sellega olulisi muudatusi tollaseks ajaks ja nüüdsele ajale olulist. Eestimaa oli eraldi kaheks haldatud, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa Kubermangu alla ja Lõuna- Eesti Liivimaa Kubermangu alla. Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline- meeskohtud(liivimaal maakohtud)
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on vaja riigil teada-EITEA demograafiline plahvatus, millisel sajandil toimus see Eestis-19 saj keskpaiku kuidas perepoliitika on mõjutanud rahvaarvu muutusi 21. saj-l-EITEA Isikukoodi koostamine etteantud andmete alusel-2 ja 3-sünniaasta, 4-5 sünnikuu, 6-...
Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiuma...
1. Tartus, A. Le Coq Spordimajas toimuvad 4.mail võrkpalli Eesti meeste meistrivõistluste finaalmäng Bigbank Tartu ja Saarema VK vahel. 2. 3.-4. koha meeste mängud toimusid Pärnus, kus kolmanda koha napsas endale suvepealinna meeskond. 3. Ilmad on juba soojemaks läinud ning aina enam lähevad noored randa rannavõrkpalli mängima. 4. Tallinas selgitatakse välja, kes on võrkpalli tütarlaste Balti meister aastal 2018. 5. Pesapalliga vastu pead saades hakkab pea valutama ja võib ringi käima hakata. 6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7
Karina Lõbus 10c Kunstiajaloo retsensioon Laura Arpo ,,Tantsija" Käisin 21.veebruaril kunstinäitusel Saarema kunstistuudio galeriis. Sinna olid üles riputatud Kuressaares sündinud ja kasvanud noorkunstnik Laura Arpo valmistatud maalid. Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal
Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu)
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tu...
noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal. Äärmuspunktid mandril põhi pärispea ps, purekari neem, lõuna naha talu peetri jõe ääres, ida Narva, lääs Noarootsi ps, Merel põhi Vaindloosaar, lääs Saaremaal Nootamaa talu
Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbaste)
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,p...
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
loodusest kui tervikuna.Reservaadid on alad, kus inimeste viibimine on keelatud, et vältida nende kahjulikku mõju säilitatavale alale Biosfäärikaitsealade peamine eesmärk on aga säilitada ja uurida kaitstavaid ökosüsteeme ning võrrelda neid aladega, mis inimese elutegevuse tagajärjel on muutunud või muutumas. Ainuke eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Liikide ja nende elupaikade paljusust on hakatud nimetama bioloogiliseks mitmekesisuseks. Eestis kasvab saarema umbrohi ja eesti soojumikas, keda mujal maailmas ei kasva. Mida paremad tingimused, seda parem ja liigirikkam on ala elustik. Osad liigid on laialt levinud ja hävimisoht on väike, osasi on aga vähe ja ,et need ei hävis tuleb nende elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku
1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik selles tapeti. Ristisõdijate võimu kindlustamine võttis 3 aastat aega, et nad saaks Saaremaad vallutama minna. 1227. aasta algul oli meri tugevalt jääs ja 20 000 ristisõdijate salk suunati Saaremaad vallutama. Kõige pealt nende vägi jõudis Muhu kindluse alla, mille vallutamiseks kulus kuus päeva. Samuti kõik tapeti ja kindlus põletati maani. Edasi liiguti Saarema tugevaima linnuseni – Valjala linnuseni. Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi
Ajaloo 1. KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembi...
vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõttu neid nii kiirelt ei võidetud, jäi sellest siiski väheks. Pärast viimast muistse vabadusvõitluse lahingut, kui alistati Saarema, jaotati Eesti: Tartu piiskopkond sai Ida-Eesti, Saare-Lääne piiskopkond sai Lääne-Eesti, Taani hertsogkond sai Põhja-Eesti ja Kesk-ja Lõuna-Eesti jäi Liivi ordule. Liivi ordu kandis algselt nimetust Mõõgavendade ordu, mis loodi selleks, et kergendada Liivimaa alistamist. Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235
Koeru Keskkool Konrad Vilhelm Mägi Hindeline kodutöö Autor: …… 2017 1. Sisukord 1. Sisukord........................................................................................................ 2 2. Sissejuhatus................................................................................................. 3 3. Teosed.......................................................................................................... 4 3.1. Ahvenamaa motiiv................................................................................. 4 3.2. Capri motiiv............................................................................................ 5 3.3. Saaremaa motiiv.................................................................................... 5 4. Kokkuvõte.................................................................................
kujunema eraomand. Iga pere haris oma põldu ja saak kuulus selle pere liikmetele. Oma vara, põlde ja kariloomi, pärandas perekond põlvest põlve. Kui põllumajandus edenes, kujunesid talud. Peale pereliikmete elas talus arvatavasti ka sulaseid ja hiljem isegi orje. Põhja-Eesti ja Saarema rannikualadel tekkisid esimesed kindlustatud Click to edit Master text styles asulad. Tavaliselt rajati Second level need looduslikult hästikaitstud paikadesse: Third level järsule künkale, poolsarele Fourth level või jõekääru. Mullatöid Fifth level nende asulate kindlustamisel ei tehtud, küll aga rajati puu- ja kivitarasid
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administr...
on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille korkides on kaks auku: üks taimele, teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viis painutatud joogikõrt. Meetod: Katse läbiviimiseks alustasin katse üles seadmisega: paigaldan kõrred ja elupuu oksad läbi korgis olevatesse aukudesse eelnevalt veega täidetud pudelitel, lisan vett veel läbi kõrre nii palju, et peaaegu kõrre otsani oleks vett ja seejärel
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...........................................................
Autospordis ei ole lihtsaid võite . Aegade jooksul on autospordist lugu peetud ning seda harrastatud väga mitmel erineval viisil. Eesmärgid on aga autospordis erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi ja kolmandat, et jõuda selle alaga kaugele. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes autospordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese autode ja mootorratase võidusõidu. Võidusõit toimus 8 auto ja 2 mootorratta osavõtul 28.augustil 1921.a. Tallinnas. Esimese võidusõidu üldvõitjaks tuli auto nr. 3 juhi Vold. Johanson'iga. Või toome näiteks Marko Märtini, kes on küll endine rallisõitja, aga ta on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etap 2003 Kreekas. Ta alustas 1994. Aastal võistlemist Lada Samaral ja juba 1995 aast...
alla. 1563. Aastal hakkas kolme kuninga aeg. See tähendas seda, et kolm riiki said endale tükikese Eesti alast, nimelt: Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsi riigile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. Poola võimu ajal jagunes maa presidentkondadeks, hiljem aga vojevoodkondadeks. Rootsi võimu teostajaks oli Eestimaa rüütelkond. Sellega kehtestati luterlik kirikukorraldus. Taani võimu ajal rüütelkonna positsioon Saaremaal kindlustus. Rootsil oli ka võimalus vallutada Saarema enda riigile, kuna Taani kuningas ei jälginud ja ei hoidnud oma ala. Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik. 17. Sajandil oli Eesti ala jagatud kaheks: Liivimaa kubermangu, ning Eestimaa kubermangu vahel. Rüütelkonnal oli siiani suur roll Põhja-Eesti poliitikas. Loodi ka Liivimaa kindralkubermangu koht. Esimeseks kuberneriks oli Johan Skytte. Esialgu asus keskus Tartus, hiljem aga Riias
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril improviseerides ja tuttavaid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem läks...
Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli
tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased. *Kaubavahendus Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes. Milline oli Eesti halduslik jaotus 13. Saj algul? Moodustusid kihelkonnad, ( kihelkondi oli umbes 45 ) , nendest hiljem tekkisid suuremad ja väiksemad maakonnad. Suuremad maakonnad olid ( 8 )Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. Väiksemad maakonnad olid näiteks Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentaga.
Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse mobiliseeriti. Koos Hermann Muriga tuli Sassi kooli õpetajaks Karl Kivihall, kes aga juba 1933. aastal ametist lahkus. Samal aastal haigestus õpetaja Ella Raev ja loobus ametist. Õpetajate Kivihalli ja Raevi asemele tuli 1934. aastal Linda Raev, kes töötas koolis 1940. aastani. Õpetaja Linda Raevi asemel hakkas 1940
piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick II, hertsog Magnus(Taani) 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile, 1645 Brömsebro rahu, Saaremaa läks Rootsile. Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk “Saaremaa vee” kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”...
Ja loomulikult kahm õppetööga.Kodu kohas räägitakse enamasti kahm poliitikas ja kuidas võiks olla parem elu ja et ei kärbitaks koguaeg neid rahasid ja siis tehakse proteste töökohtades, koolides ja niiedasi. Koolis on veel demokraatia hulka saab lugeda riietuse, et inimene saab käiia niimodi koolis riides kuidas ta tahab aga nojahm oleneb koolide kommetest ja oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm, kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik,särk,jakk,kampsun,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu meil SÜGIS on et ainult vest ja ülejäänu pidulik see on suht mannetu. Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates.Sest kui ikka inimesele või lapsel on külm ja te ei taga talle
Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne
Port of Tallinn Estonia has always been closely related to shipping and commerce, the Tallinn city development is directly dependent on the development of the port. State-owned Port of Tallinn was formed in April 1992, in 1996 it was changed to a public company, whose sole shareholder is the Republic of Estonia. Port of Tallinn consists of five harbors. These harbours are The Old City Harbour, Muuga Harbour, Paljassaare Harbour, Paldiski South Harbour and Saarema Harbour. All these harbours are navigable all year round. · Muuga Harbour biggest cargo harbour in Estonia. It is located 17 kilometers east from Tallinn, built on the coast of Muuga Bay. Muuga Harbour is the deepest (up to 18 m) and most modern ports in the Baltic Sea region. · The Old City Harbor one of the biggest and busiest passenger harbor in the Baltic Region. It is located in the heart of the city of Tallinn. By the year 2008, 7 247 366
ristisõdijate retked Eesti pinnale, esialgu ohvriks Sakala ja Ugandi 1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09.1217 Madisepäeva lahing, Viljandi lähedal, eestlaste allajäämisega lõppes, langes Lembitu ja teisi eesti vanemaid, samuti liivlaste vanem Kaupo 1219 Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 Jäälahing 1248 Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04
· Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik · Võrtsjärvest lõunas, Männiku · Pinnakattes liiv ja kruus Viirsavitasandikud · Peamiselt Lääne-Eesti · Maapind madal ja tihti üleujutatud · Soostunud mullad Jääpaisjärved · Võrtsjärve ja Peipsi nõgu · Maapind tasane ja tihti üleujutatud · Soostunud mullad
Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides. Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaherahuga isegi midagi rõõmustavat juhtuvat - Eesti läks natukenegi leebema Rootsi võimu alla. Mul on raske kirjeldada oma tollast hingeängistust, kui pärast Põhjasõda
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahet...
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_'Meelis_ja_Vjat igavest sõprust. %C5%A1ko_Tartu_kaitsel'_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpg Sõja lõpp Muhu- ja Saaremaa vallutamine Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks. 1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale. Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad. Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja otsustasid alistuda ja end ristida lasta. EESTI OLI VALLUTATUD. Eestlaste allajäämise põhjused. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Vastast toetasid Taani ja Rootsi.
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orga...
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg
ristimine, päärduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. 12. 1224 mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänu veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese ja vürst Vjatsko. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 13. 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saarema tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased otsustasid alistuda ja end ristida lasta. 6. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega. 3. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
