Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist).
Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa vee molekuli juuresolekul hakkab süsihape veeks ja süsihappegaasiks lagunema. Puhast süsihapet on siiski saadud niimoodi, et vee ja süsihappegaasi külmutatud segu hakatakse soojendama ning ühtlasi kiiritatakse seda tugeva kiirgusega. Kiirgusega antakse molekulidele omavaheliseks reaktsiooniks vajalikku energiat ja ühtlasi eemaldatakse liigsed vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda kosmoses, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased. Kosmoses on temperatuurid valdavalt väga madalad ja mitmesugune kosmiline kiirgus on võrdlemisi levinud. Ränihape Räni, vesiniku või hapniku ühend. Selle keemiline valem on H2SiO3/H4SiO4. See on nõrk hape ja see on vees raskesti lahustatav. Happe kuumutamisel saab poorse materjali silikageel.
TARBEPLASTID (polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen) Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen:
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei
7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda
vedelikku aniliini Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist On aromaatne amiin, mille molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast Joonistel on näha tasapinnalist sruktuur valemit (joon 1.1) molekulaarvalem (joon 1.2) Joonis 1.2 Joonis 1.1 Saamine Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises: C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Teine võimalus on redutseerimine nitrobenseenist kuumutamisel malmilaastutega ja vähese koguse soolhappega: 4C6H5NO2+9Fe+4H2O= 4C6H5NH2+3Fe3O4 Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv
9. 1) Jäätmete puudumine. Materjalide kasut, koenfitsent 95- 97% 2) Väike tehnoloogiliste etappide arv toodete valmistamisel: 4...6 3) Energia kokkuhoid: 50...80% 4) Kõrge automatiseeritavuse tase 5) Värvilismetallide kokkuhoid 6. Väiksemad kulutused tööjõule 7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks;
Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aminobenseen on aromaatne amiin. Aniliini molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga. Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast nagu on näha tasapinnalisel sruktuur valemil (joon 1.1) ja molekulaarvalemil (joon 1.2) Joonis 1.1 Joonis 1.2 Saamine Aniliini saamise võimalusi on rohkem kui üks. Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist. Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises. C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Niimoodi saadi esimest korda aniliini. Mõjutades nitrobenseenile ammoniumsulfiidiga, ta sa aniliini: C6H5NO2 + 3(NH4)2S C6H5NH2 + 6NH3 + 3S + 2H2O
mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliinvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Lõhnalt meenutab aniliin roiskunud kala. Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas.. Aniliini saamise võimalusi on rohkem kui üks. Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist. Sellise saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises. C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Niimoodi saadi esimest korda aniliini. Mõjutades nitrobenseeni ammoniumsulfiidiga, sai ta aniliini: C6H5NO2 + 3(NH4)2S → C6H5NH2 + 6NH3 + 3S + 2H2O
tekstiiltoodete põhilised füüsikalis-mehaanilised omadused, väljanägemise, kulumiskindluse ja mõjutavad toodete valmistamise tehnoloogiliste protsesside parameetreid. Osa kiudusid saadakse loodusest, osa valmistatakse keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus. Tänapäeval on suurema või väiksema kasutusega kiudusid sadu. Rahvusvahelise kokkuleppega (ISO 6938, ISO 2076) on klassifitseerimise aluseks võetud kaks tunnust: kiudude päritolu (saamisviis) ja keemiline koostis. Päritolu järgi jaotatakse kiud kahte suurde klassi: looduslikeks ja keemilisteks kiududeks. Looduslike kiudude all mõistetakse kiudusid, mida saab loodusest kiuliste moodustiste kujul taimedest, loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud
Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinikatalüsaatori lisandina . · Eetrite saamine: alkohole ja fenoole oksüdeerides. Lihtsaim saamisviis on alkoholide ja alküülhalogeniidi reaktsioon: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br = CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid. · karbonüülrühm CO esineb kahes lähedases ühendite klassis:
MALMIDE TÄHISTUS EN-GJSA-400-18 S-RT-W EN – standart GJ – Malm (G-valu, J-raud) S - Grafiidi struktuuri tähis (L-liblelinegrafiit, S- keragrafiit, M- Pesagrafiit, V- Vermikulaargrafiit, N- Vanagrafiit, Y- erikuju) A - Metallse maatriksi mikrostruktuur või karastus (A- Austeniit, F- Ferriit, P- Perliit, M- Maternsiit, L-Ledeburiit, Q- Karastatud, T- Parandatud, B- Musta südamikuga, W- Valge südamikuga) 400 – Tõmbetugevus (Rm, N/mm2) 18 – Katkevenivus (A, %) S – Proovikeha saamisviis (S- Eraldatud valatud kehast, U- valatud proovikeha, C- valandis väljalõigatud teimik) RT - Teimi temperatuur (RT- toatemperatuur, LT- madal temperatuur) W – Muud lisanõuded (D- valatud olekus, H- termotöödeldud valand, W- keevitatav, Z - muud nõuded) EN-GJS HB155 HB155 – Markeerimine kõvaduse järgi (HB – Birelli kõvadus, HV- Vickeris kõvadus, HR- Rockwelli kõvadus) EN-GJ-XNiMn13-7 X - Malmide keemilise koostise tähis XiMn13-7 – keemiline koostis ja nende vahekord (%)
Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, Omab suurepärast keemilist vastupanu, On tundlik UV- kiirgusele LDPE Ulatuslikumalt hargnenud ahelaga, Madalatel temperatuuridel
Võivad tekkida gaasitühikud. 16. Hallmalmi survetöötlemine? Ei saa surevtöödelda, pole piisavalt plastne 17. kuumpragu Külmpargu 18. Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 22. Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust telgsümmeetriline õõneskeha vormimise teel pöörleva vormimistempli järgi. Seadmed ja rakised on odavad, lihtsalt saab ühe toote valmistamiselt üle minna teise toote valmistamisele
12 suunas) ja on kirjeldatav reaktsioonide reana. TiO2 - Ti3O5 - Ti2O3 - TiO - TiC Protsessi viimane staadium - karbiidi moodustumise - on kirjeldatav reaktsioonina: TiO + C = TiC + CO või summaarselt TiO2 + 3C = TiC +2CO Kermiste valmistamiseks on sobiv TiC, mis on lähedane stehhiomeetrilisele koostisele (20,03% C) ja vaba grafiidi sisaldus minimaalne (<0,3%). TiC omadused määrab ära selle saamisviis, poorsus, seotud süsiniku kogus, TiC osakeste suurus ning lisandite sisaldus. Neist olulisemaid on seotud süsiniku sisaldus, mis vôib varieeruda väga laias vahemikus (tab.1.1). TiC môningad omadused sôltuvalt seotud süsiniku sisaldusest Tabel 2 TiCn n=0,97 n=0,87 n=0,78 n= 0,68 n=0,58 2 1
teadust füüsikaga võrreldes ebasoodsas valguses. Kui aga minna ühe abstraktsioonitaseme võrra allapoole, pidada suhtlust uurimisobjektiks ja keelt teooriaks, siis asetub kõik ilusti oma kohale. Keeleteadus on siis umbes samasugune metadistsipliin nagu füüsika ajalugu või füüsika didaktika, mida ei peagi saama füüsika endaga empiirilisuse poolest võrrelda. 6.3 Keele ja kõne seos Niimoodi määratletud keele saamisviis peaks olema ilmne: keel on teiste inimeste kõne pikaajalise jälgimise, sealsete seaduspärasuste märkamise ning oma ütluste edukuse registreerimise tulemus, ehk keel on kõnega võrreldes selgelt sekundaarne. Suhtluse kirjeldamisel näib seega olevat toimunud umbes järgmine areng võrreldes fikseeritud koodi mudeliga: 1. Keel on abstraktne süsteem, suhtlus pole huvitav. 2. Keel on abstraktne süsteem, millel võib olla praktilisi rakendusi suhtluses. 3
annaabi.ee 
