Rüütliseisus ja Feodaalkord
vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid
väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis
truudusvande ainult omaenda senjöörile, mitte senjööri senjöörile, siis puudus ka
senjööril õigus käsutada oma vasalli vasalle. Kui läänid olid antud vasallidele
ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandad neid isalt pojale-
pärusvaldused. Feodaalide seiklus-ja saamafimu põhjustas kodusõdasid, selle
tagajärjel nõrneges kuningavõim ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-
Euroopas.
· Rüütliseisus e. Sõjameheseisus oli oma päritolult ja sotsiaalselt positsioonilt üsna
mitmepalgeline. Pärinesid ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast või germaani
suurnikest) Erinevates kohtades kandsid erinevaid tiitleid ( Ger. Hertsog ja Frangi
riik krahv)
annaabi.ee 
