laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje rikke erandiks võib olla aheldatud teiste eranditega ilma, et tekiks kahekordset riket. Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi
Linuxil on selline boonus ,et käideldava mälu suurus kasvab oluliselt. Nii ,et tuum peaks kirjutama kasutamata mäluploki sisu kõvakettale , et mälu saaks kasutada muudeks tegevusteks. Nii on poole kiirem ja ei kasuta mälu tühistele asjadele vaid nende jaoks , mille jaoks sul ikka tõeliselt on vaja. Aga kui muidu esialgset sisu vaja läheb , loetakse jälle mällu tagasi. Kogu selline protseduur on tehtud kasutajale läbipaistvaks. DOS ei võimalda saalimist, kuid enamus kasutab seda tehnikat siiski. Loomulikult on ka teatud probleeme, kuna op süsteemi töö muutub keerulisemaks ning on vaja lisatuge riistvara poolt. Ei saa kindel olla alati ,et kõik laitmatult töötaks ,võib vigu esineda kuid tavakasutaja sellest ei pruugi aru saada. Linuxi all töötavad programmid näevad ainult vaba mälu ja ei märka ,et osa sellest paikneb aeg-ajalt kettal. Muidugi on kirjutamine ja lugemine kõvakettal aeglasem kui päris mälul ,
C2.3.1 Mälulehekülgede saalimine Lisaks sellele, et mälu leheküljel kirjeldatud füüsilised mäluaadressid võivad asuda muutmälus, on kaasaegsel riistvaral ja operatsioonisüsteemidel võimalik kirjutada ka osa lehekülgi tegelikult hoopis kõvakettale. Seeläbi saab protsessidele jagada rohkem mäluruumi, kui arvutisüsteemil tegelikult füüsilist muutmälu üldse on. Sellist tegevust nimetatakse mälulehekülgede saalimiseks (SWAP). Kui lehekülgede saalimist kasutatakse koos virtuaalmäluga, siis peab operatsioonisüsteem järge pidama kasutusel olevatel lehekülgedel ja neil lehekülgedel, mida enam ei kasutata või mis ei ole mõnda aega kasutuses olnud. Kui opsüsteemil läheb lehekülge vaja või kui mõni programm nõuab saalealale kirjutatud lehekülge, siis kirjutab OS mingi lehekülje saalealale ja toob teise lehekülje mällu. (Sellest, kuidas opsüsteem otsustab, milliseid lehekülgi sisse või välja saalida, räägib
annaabi.ee 
