Bioenergia võimalused Eestis
väiksem. Samas on Soomes tunnistatud päideroog kõige perspektiivsemaks
energiakultuuriks, mille kasvupind ulatus 2005. aastal ligikaudu 11 tuhande hektarini (2).
Päideroo saagikus jääb mõnevõrra alla paju saagikusest, kuid tema kasvatus- ja
koristustehnoloogia on olemas ja kergesti kättesaadav. Puuduseks on optimaalse
koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal
on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib
osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel.
Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik.
Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina
kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et
idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast
bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda