Eesti ajaloo kujutamine „Puhastuses“
Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui
mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata.
Meestel oli mõneti kergem, kuna neil puudus vägistamisohvriks saamise oht. Patriootlikud
mehed põgenesid metsa, et elada seal metsavenna elu. Selline eluviis oli raske ja väsitas
mehed ära. Nad elatusid metsast , pidid elama punkris ja olid pidevas kartuses, et keegi
punaarmeelastest näeb ja nad lõpetavad surnuna.
Siberisse saadetute elu erines Eestis elavate omast kõvasti. Neid hoiti kui vangis, nad olid kui
orjad, kes pidi päevast päeva tööd rügama, peas ainukene mõte, et saaks siit ära, tagasi koju.
Teistel, kes elasid kodumaal polnud aimu, mis toimus Siberis või välismaal. Kõike hoiti
saladuses ja tihtipeale ilustati asjaolusid. Näiteks: Tsernobõli katastroofi ajal ei teadnud Eestis
elavad inimesed mitte midagi kiiritusest või kui ohtlikuks võis see neile osutuda. Nad elasid