Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle - kirjand
usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud
õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle
eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades
rohkem.
Inimesed, kes arvavad, et rõõmustamist väärt on vaid suur õnnestumine, ei pruugi kunagi rõõmu
tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest
ootamisest nii kurnatud, et rõõm ei jõuagi kohale.
Tänapäeva inimesed on tujutud ning närvilised ega oska panna tähele neid lihtsalt positiivseid asju,
mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuna need asjad on muutunud juba liialt tavaliseks.
Juba hommikul ärgates võiksime märgata alanud päeva eeliseid. Olles puhanud ja terve ning
märgates päikesekiiri kardina vahelt tuppa hiilimas, võiksime häälestada end ilusa päeva ootusele.