Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"tobias" - 251 õppematerjali

tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.
tobias

Kasutaja: tobias

Faile: 0
16
doc

Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil

Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias , Artur Kap...

Muusika - Keskkool
6 allalaadimist
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...

Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist
12
ppt

Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov

märts 1844 Tihvini linnas  Suri 21. juuni 1908  Algselt pidi saama temast mereväeohvitser  1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli  1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja  1862 kohustuslik mereväeteenistus  Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale.  1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis  Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias , Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt)  1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last  1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.  1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku  1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent  Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Loomingu iseloomustus Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Tuntum teos  Sümfooniline süit "Šeherezade" (1888) on...

Muusikud - Keskkool
2 allalaadimist
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS , ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER. VI. THE THIRTIES. THE WIDENING OF NATIONAL SYMPHONISM. THE RISE OF ATTENTION TO HISTORY AND FOLKLORE: JUHAN AAVIK, EDUARD TUBIN, EUGEN KAPP. VII. FURTHER MATURING OF SYMPHONIC MUSIC: HEINO ELLER, EVALD AAV, EDUARD TUBIN. THE FIRST ESTONIAN BALLET. SUMMARY OF THE REPUBLICAN PERIOD. HALF A CENTURY UNDER SOVIET OCCUPATION. IDEOLOGY OVER MUSIC. EXTENSIVE INFLUX OF CONTEMPORARY TRENDS. VIII. THE FORTIES. TRANSFOR...

Inglise keel - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
8
docx

Eesti muusikaajalugu

Kus asutati 1900. A eesti I sümfooniaorkester? Tartus 53. Kes on kirjutanud peale u 150 koorilaulu (sh „Kuldrannake“) veel avamängu „Kalevala“ jt sümfooniaorkestri teoseid? Aleksander Läte 54. Millise teatri juures tegutses August Topman? Estonia 55. Mis seob A. Topmanit, R. Kulli ja M. Lüdigit? Nad asutasid Tallinna Kõrgema Muusikakooli 56. Mida sisaldas peamiselt Konstantin pätsi poolt välja antud ajaleht „Teataja“? Majandusalane teave 57. Mida sisaldas peamiselt Jaan Tõnissoni poolt välja antud ajaleht „Postimees“? Kultuur 58. Miks on 1906. A tähtis aasta Vanemuise ja Estonia teatritel? Need said professionaalsetekselukutselisteks teatriteks 59. Kes oli 1919. A avatud Tartu Kõrgema Muusikakooli asutaja ja I direktor? Juhan Aavik 60. Missugune on Rudolf Tobiase sümfooniliste teoste üldiseloom (väh 2 omadust)? Dramaatiline, jõuline, monumentaalne 61. Kes tegutses Tartus koos Aleksander Lättega sümfooniaorkestri juures? Rudolf Tobias 62. Kes 20. Saj alguse heliloojaist on loonud enim teoseid žanrites, mida eesti muusikas varem polnud? Rudolf Tobias 63. Kes Tartu muusikategelastest kutsuti hiljem Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks? Rudolf Tobias 64. Millise teose esituskoosseisu kuulusid 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel? Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“ 65. Mis ühendab Rudolf Tobiast ja Mihkel Lüdigit? Nad on mõlemad olnud Peterburi Janni kiriku organistid ja koorijuhid 66. Tallinna Kõrgema Muusikakooli üks rajajaid ja esimene direktor? Mihkel Lüdig 67. Lisaks heliloomingule töötas Peterburi Jaani kirikus ja Tallinna Kaarli kirikus organ...

Muusika ajalugu - Keskkool
41 allalaadimist
134
docx

Lugemispäevik

Keldrisopist leidsid tondid mitu säärekonti, Nüüd on vennikestel plaanis panna kondid panti, Küllap loodavad nad saada sada tuhat senti, Millega võiks õiendada oma keldrirenti. Helle Laas Unistame ümber Pildid joonistanud Siima Škop Lõbusaid jutukesi ja juhtumisi lastele. Eriti meeldis mulle jutuke“ Viril tüdruk Nelli“. Nelli oli niru sööja, sest isesöömine ajas tal hinge täis. Lapsevanemad seadsid sisse vigurdamise valvekorrad...küll lendas emme ringi nagu lind ja issi hõljus ringi nagu söögivaim. Oma sünnipäevaks Nelli potsakaks pudrupilveks, issi ja emme aga jäid kõhnaks nagu nööpnõelad ja kadusid laua alla ära . Piret Raud Tobias ja 2B Pildid joonistas Hillar Mets Tobias on 8-a aastane poiss, kes käib 2 B klassis. Tema klassijuhataja nimi on Liina laks ja Tobiasel on klassis 28 last, millest 14 poissi ja 14 tüdrukut. 8 tüdruku nimi on Maria. Raamatus on lustakaid lugusid igapäeva juhtumistest koolis, mulle meeldisid: Nunnukonkurss(konservherned)-parim auhind. Kristiina Kass Nöbinina Nõianeiu Nöbinina koorub munast täiesti tavalises Nõiakülas, kus süüakse konni, sepitsetakse pahandusi ja sirgutakse väärikalt kurjaks nõiaks. Kuid Nöbinina ei ole päris selline nagu kõik teised, tema ema on pettunud, et Nöbinina pole nii inetu ja tal pole nii palju mädapunne, kui ühele nõiale kohane. Nõidade arvates pole tal kohta nõiamaailmas, kuna Nõbinina on loomult hea. Nöbinina jõuab pärismaailma, asub elama esmapilgul talle tundunud maha jäetud suvilasse. Maailmas, kuhu ta on sa...

Alusharidus - Tartu Ülikool
103 allalaadimist
4
docx

Eesti muusika 20. saj. esimesel poolel

Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus. Seal toimetas hilisem riigimees Jaan Tõnisson, kes andis välja ajalehte „Postimees“. Koos Eesti Kirjanduse Seltsiga asutati Eesti Rahva Muuseum. Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal Tartus kutseline (muusika)teater Vanemuine. Tartu muusikaelu üheks oluliseks eestvedajaks oli Aleksander Läte (helilooja, dirigent, muusikakriitik ja organist), kelle eestvedamisel asutati 1900. aastal esimene eesti sümfoo-niaorkester. Seal mängisid peamiselt harrastus-muusikud, kuid repertuaaris olid nõudlikud klassikute, näiteks Mozarti, Beethoveni, teosed. Aastatel 1904-1908 tegi Tartus Lätega koostööd Rudolf Tobias , kes on esimene eesti heliloomingu suurkuju. Tallinnast oli kujunenud majanduselu keskus, kus 20. sajandi algul andsid tooni veel balti-sakslased. Eestlaste vaimuelu koondas 1965. aastal asutatud laulu- ja mänguselts Estonia. Isamaalise liikumise üheks suuremaks sündmuseks kujunes kutselise teatri „Estonia“ asutamine ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906. aastal. 1913 toimus uue teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. Esialgu olid repertuaaris vaid sõnalavastused, kuid peagi etendusid ka esimesed ooperid. (Oma eesti ooperiteni läks veel paarkümmend aastat.) Jätkus 1869. Aastal algatatud laulupidude traditsioon. Üheks kultuurielu suursündmuseks oli VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal. Sellel peol kõlasid juba ainult eesti heliloojate laulud. Meie esimesed heliloojad, kes alustasid 19. sajandi lõpus, piirdusid oma loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoo...

Muusika - Kutsekool
9 allalaadimist
2
docx

Heino Eller

Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias : Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 1920­1940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 1940­1970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsingui...

Muusika - Keskkool
5 allalaadimist
6
docx

Kunsti ajaloo konspekt ptk (20, 21, 25) 12.klass

)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangastmaterjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone ○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss ● Itaallane Bartolommeo Rastrelli: ○ Talvepalee ○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○...

Kunsti ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
25
doc

Miguel de Saavedra Cervantes

Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a 2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote"...

Kirjandus - Keskkool
4 allalaadimist
144
xlsx

Andmetabelid.

Raleigh 190 Matt Benson 69-B Chapel Ct. Raleigh 191 Gabriel Del Toro 92 Garden Plow Way Raleigh 192 James Panarello 198 Jackson St. Raleigh 193 Chantal Weller 234 W. King St. Raleigh 194 Derek MacDonald 243 MLK Blvd. Chapel Hill 195 Kris Ackerman 1311 Coretta Scott Way Raleigh 196 Jordan Weller 8 Parks St. Raleigh 197 Regina Olivera 60 Glenwood Ave Apt A121 Durham 198 Alex Yuen 8 Marcus Ln. Cary 199 Lia Richards 890 Garvey St. Durham 200 Karla Nichols 981 DuBois Ct. Durham 201 Tyrese Hanlon 31 Crispus Ct. Apt B Cary 202 Juan Flores 122 Luna St. Durham 204 Tobias Inman 34 Peace St. Raleigh 205 Teyonah Lamb 321 Home Dr. Raleigh 206 Gregoire Pick 604 Hatsy Way Charlotte 207 Mallary Pont 91 Julianna Way Charlotte 208 Rajeev Parthasarathy 1009 Raleigh Street Hillsboroug 209 Will Good 38 Learnfree St. Raleigh 210 Colombane LaFleur 100 Cook St. Chapel Hill 212 David Barrett 434 Hill St. Raleigh Zip Code Email Add to Mailing List? 27612 beck@email.com No 27513 lugeo@email.com Yes- Weekly 27610 texj@email.com No 27608 newkb@email.com No 27609 lo@email.com No 27714 denqui@email.com Yes- Weekly 27513 dhoda@email.com No 27612 hall@ema...

Infotöötlus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
4 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

räim, kilu, emakala, noor-tursk, tobiad, meritint. Kudemiseks sobivad alad on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 3-5a isendid. -tursasaak on kõikuv -elab merepõhja lähedal -kasvab kuni 110cm pikkuseks -toitub kaladest, selgroogsetest Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasesse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10 promilli. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini. -laia ja lapiku kehaga põhjakala -Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e. nigli, meripühvel, merivarblane, merihärg, suur tobias, mudilased (must mudil, väike mudilakene), madunõel, võikala, liiperkala, rand- kiisk, tuulehaug, merikukk, kivinolgus. Merekalad- eksikülalised -satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On leitud veel ogahaid ja heeringaid, süsikat, merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist ketaali. Kõige haruldasem külaline on meriangerjas ja pollak. Eksikülalised Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi. Siirdekalad -osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes -meriforell, angerjas, lõhi LÄÄNEMERE LINNUD JA IMETAJAD Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Merel...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
83 allalaadimist
4
docx

Genialistide Klubi

aprillil, Tartus Laial tänaval asuvat Genialistide Klubi, kus esines alles tuntust koguv 12-st inimesest koosnev musikaalne koosseis nimega The Mighty Funk Beat Collective. Tegemist on alles alustava kollektiiviga, kuna koduleht neil puudub ning selle asemikuna on kasutusel Facebook’i sotsiaalvõrgustiku fännileht. Seal märgivad nad oma tutvustuses, et alustasid tegevust 2014.aasta septembris. Peamiste muusikažanritena viljelevad nad funki, souli, beati ning groove’i. Koosseisu kuulub kokku kaksteist inimest: 1. Elina Hokkanen - vokaal 2. Jana Kütt - vokaal 3. Kristel Denisov - vokaal 4. Karl Madis Pennar - kitarr 5. Aare Varusk - klahvid 6. Karl Tammaru - bass 7. Kristjan Mängel - trummid 8. Jan Kulbin - perkussioon 9. Lauri Kadalipp - saksofon 10. Tobias Tammearu - saksofon 11. Kevin Müürsepp - tromboon 12. Aigor Post – trompet Foto pärineb koosseisu Facebook'i lehelt Valisin sellise koosseisuga kontserdi just seetõttu, et see tundus minu jaoks huvitav. Paljusid nendest nimedest olen ka varem kuulnud. Näiteks Karl Madis Pennar osales eelmise hooaja Eesti otsib superstaari projektis ning Lauri Kadalipp on jõudnud kahel korral Eesti laulu finaali, kogudes tuntust ukulele mängijana ning hea laulukirjutajana. Kollektiivi kontsert ise algas kell 22.30, kui koosseis tuli lavale. Esitati tuntud hitte, eriti just ’70-90’ menulugusid. Kes vähegi on raadiot kuulanud, tundis kindlasti nii mõnegi loo ära. Eriti meeldis mulle kontserdi juures positiivne õhkkond. Kollektiiv ise oli väga sõbralik, visati nalja ning pealtkuulajad võisid end vabalt tunda. Ka muusikaliselt oli minu meelest kõik perfektne, kuid kui arvestada fakti, et koosseisu kuulub kokku 12 inimest...

Muusika - Keskkool
1 allalaadimist
2
docx

Muusika äratundmislood kuulamistund

A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põ...

Muusika - Keskkool
4 allalaadimist
20
docx

Rembrandt ja Rubens

Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks vangistati mõlemad, Willem laskis end 1571 lahutada ja abiellus 1575 kolmandat korda. Anna läks vangistuses hulluks, tütar tuli temalt ära võtta ja ta suri 1577 32- aastasena. Seevastu Willem sai 1572 Hollandi, Zeelandi ja Utrechti riigihoidjaks ning 1580 vastloodud Hollandi vabariigi riigihoidjaks. Peter Paul Rubens sündis pärast isa vabanemist vangistusest 1577. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis, kuhu perekond kolis 1578. Kaks aastat pärast isa surma, 1589 naasis Rubensi perekond Antwerpenisse. Ema kasvatas poisi üles katoliiklasena ja selleks jäi kunstnik kogu eluks. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti ja joonistamise vastu viisid neljateistkümneaastase nooruki kunstniku Tobias Verhaechiti ateljeesse. Hiljem õppis ta Adam van Hoorti ja veel paari kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594 sattus nooruke Rubens Madalmaade kuulsa romantisti, õuekunstniku Otto Veniuse ateljeesse. Pärast nelja Veniuse juures õpitud aastat võeti Rubens 1598 vastu Püha Luuka gildi. Gildiliikme staatus andis talle õigus asuda iseseisvale tööle. Kunstnik eelistas siiski jääda veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Austria ertshertsogi Albrecht VII ja tolle abikaasa Isabella Clara Eugenia vastuvõttu. Rubensi esimene loomeperiood möödus itaaliapärase manerismi laadis. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog märkas kunstnikus diplomaadile vajalikke omadusi ja saatis ta 1603 diplomaatilise ülesandega Hispaania kuninga juurde. Aastatel 1604–1606 maalis Rubens hertsogi õuekunst...

Kunst - Keskkool
6 allalaadimist
32
pptx

Artur Kapp

• Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu Feliks Martens. • Sisseastumiseksami sooritas ta suurepäraselt. Kui professor Louis Homilius palus poisil midagi improviseerida, siis kahtles isa kas ta sellega hakkama saab. Kui aga Artur oli improviseerimise lõpetanud, olevat professor Homilius isale öelnud: "Kallis kolleeg, te ei teagi, mida teie poeg oskab". • Õpingud konservatooriumis kulgesid edukalt, ning Kapil polnud ka materiaalseid probleeme nagu paljudel tema kaasmaalastel, kellel polnud Peterburis lähedaseid sugulasi. Artur Kapp sai andeka õpilasena kohe ka stipendiumi. • Algul õppis A. Kapp ainult professor Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka klaverit. • Konservatooriumis tutvus A. Kapp esmakordselt ka Rudolf Tobiasega , kes oli temast viis aastat vanem. • Tobiase eeskujul alustas Kapp komponeerimisega ja 1896. aastal valmis tema esimene suuremõõtmeline heliteos – Orelisonaat f-moll. • 1897. aasta kevadel mängis Kapp seda üleminekueksamil viimasele kursusele, mille tulemusena tegi Nikolai Rimski-Korsakov talle ettepaneku asuda tema juurde õppima erikompositsiooni. • 1898. aastal lõpetas A. Kapp Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. • A. Kapp astus N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi samal aastal, kui Tobias selle lõpetas. Vaatamata sellele kohtusid nad tihti, kuna neid ühendas armastus muusika, eriti orelimängu vastu, ning nad mõlemad olid ka väga head improviseerijad. • Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoo...

Muusikaajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
60
docx

Hiiumaa - Eesti saare loomastik ja loodus

(Eesti geoloogia keskus) Foto: 28.08.2002 Uudo Timm 12 Hinnang inimmõjule Kaibaldi nõmm Kaibaldi nõmm on omalaadse kultuurmaastikuga ala, mis jätab ülimalt loodusliku mulje. Keset harulasi samblikumännikuid asub Eesti suurim lahtise liivaga ala, mille pindala on ligikaudu 10 hektarit. Kaibaldi nõmm on tekkinud tänu Teise maailmasõja aegsele metsapõlengule ja nõukogude sõjaväele, kes kasutas seda ala hiljem tankide harjutusväljakuna. (hiiumaa.ee) Foto: Eve Tammla Lehtma sadam Seoses lehtma sadama ehitusega, muudeti ka merevee liikumise režiimi, mis käivitas mere kulutava ja transportiva tegevuse tõrvanina rannas. Viimase 15 aasta jooksul on Tõrvanina rannast minema transporditud 25-40 meetri jagu maismaad. Kogu kunagine liivarand on transporditud lõunasse. 13 Kutuurilugu Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) Ta oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa- aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna N...

Loodusõpetus -
11 allalaadimist
34
docx

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism

Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele. Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i meelest on luuletajaks hakkamine üks halvimaid valikuid üldse. Locke oli puritaan (usuliselt ja kõlbeliselt väga range inimene). Suured inglise kirjanikud valgustusajastul olid näiteks Jonathan Swift, Daniel Defoe, Tobias Smollett, Henry Fielding, Samuel Richardson. Inglise kirjanduse varasemad autorid aitavad kaasa romaani kujunemisele. Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine. Põhineb tõestisündinud lool. Defoe tahab kirjeldada mooduseid, kuidas ja mida peab inimene tegema, et jääda ellu ja jääda inimeseks üksikul saarel. -> See on ka üks valgustuse motiive. Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive. Defoe autorina oli vastuoluline. Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskuju...

Kirjandus -
26 allalaadimist
66
ppt

EESTI TUNTUIMAD INIMESED

EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE •...

Inimene ja ühiskond - Keskkool
1 allalaadimist
36
docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun