Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"tarbimine" - 2886 õppematerjali

9
odt

Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine

aastad)  Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole.  uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu  Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet;  totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu);  Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust;  Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine , tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana:  Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed  Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused  Kirjanduse roll kultuurisüsteemis  Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika  Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid  (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt  Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Kaanoni mä...

Sissejuhatus... - Tallinna Ülikool
21 allalaadimist
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...

Ajalugu -
63 allalaadimist
22
pptx

D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral

D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral Birgit Roslender LA11 Miks on vaja vitamiine?  sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks  sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel  sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest  sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks  Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.  Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad  D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla  Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või p...

Bioloogia - Kutsekool
3 allalaadimist
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kõrts on külakeskkonna loomulik ruum ja osa. Kõrtsis kohtutakse ka kõrtsipidajaga. Kui vaadata 19.saj tekste (nt „Viinakatk“ või Koidula tekstid), kus kõrtsmiku kuju esineb, on see alati negatiivne: kui kõrtsmik ise pole joodik, on ta pettur ja ajab musta äri, ta ei usalda inimesi. Läbi kõrtsmiku tegelaskuju tehakse valgustusfilosoofia propagandat. Kreutzwald annab „Viinakatkus“ kõrtsist negatiivse, erapooliku välisvaate: lagunenud maja, kus hädapärast leiab inimestele ruumi. Kuigi kõrts on eesti külaelu sümbol, toonase talupoegkonna staatuse sümbol – talupojad olid ju viinahimulised. „Viinakatk“ lõpeb tegelaste jaoks šokeerivalt – kuulutatakse, et tehakse pulmad ilma alkoholita (mitte keegi ei usu seda, sest see on võimatu ja nii ei tehta). Kreutzwald ründas sellega pulmatava-rituaali, sest sinna juurde kuulus alati alkohol, nt paljude mängude eelduseks oli alkoholi tarbimine . 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses Orjus on ühiskondlik formatsioon = mõisamajandus, mida iseloomustab keskaegne või feodaalne sõltuvus. Pärisorjuse moodustavad: o mõisnike käes olev politsei- ja kohtuvõim; o taluoegade sunnismaisus; o talupoegi müüakse maast lahus. Orjus tähendab, et talupoegadel pole õigusi. Kõrgem seisus ei tunnista alama isikliku tahte olemasolu. Teatud inimgruppi peetakse väärtusetuks ja neid käsitletakse objektidena. See toob kaasa, et see alaväärtuslik objekt on selline, kellele ei anta sõna, kel pole õigust olukorda selgitada, pole õigust rääkida. Alamale antakse sõna vaid teatud fraaside piires, nt olukorda kinnitades või mõisnikku kiites. 19.saj tekib kirjanduses vaikiv talupoeg. See on maailm, mis on rõhutatult jaotatud 2ks, on teatud tüüpi majandusmudel, mille kasum läheb valitseva klassi rikkuse suurendamiseks. Ühel klassil on rikkused ja hüved, te...

Eesti kirjandus -
61 allalaadimist
10
docx

Hüdrosfäär ja vee teema

Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks:  magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)  soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE...

Hüdrosfäär - Keskkool
180 allalaadimist
18
pdf

Mikroökonoomika 2 KT vastused

Kui palju CD-sid ja õlut otsustab Esko nüüd tarbida? Kujuta graafiliselt. Esmalt väljendame uue eelarvejoone võrrandi. M=20; PÕ=5; PCD=5 Ka nüüd täpsed kogused ei ole teada, sest puudub info kasulikkuse kohta. Küll aga teeb tarbija ka nüüd kasulikkust maksimeeriva valiku. Kuivõrd hinnasuhe muutus ei saa esialgne valik enam parim olla. Tarbija valib uue eelarvepiirangu raames taas sellise tarbimiskomplekti mille korral asendamise piirmäär võrdub suhtelise hinnaga: h) Joonista Esko CD-de nõudluskõver. Nõudluskõver iseloomustab seost hinna ja nõutava koguse vahel. Praegu on olemas kaks vaatlust CD hindade 10 ja 5 juures. Seega saame väljendada nõudluskõvera. 20 5) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb.“ See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 6) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“...

Mikro- ja makroökonoomika - Tallinna Tehnikakõrgkool
481 allalaadimist
24
pdf

Mikroökonoomika 1 KT vastused

Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus....

Mikro- ja makroökonoomika - Tallinna Tehnikakõrgkool
395 allalaadimist
48
docx

Avalik juhtimine kokkuvõte

 Üldistes huvides, avalikkuse hüvanguks, eesmärk maksimeerida ühiskondlikku heaolu o “sotsiaalsed teenused”, teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised o Läbipaistvus, informatsiooni avalikustamine o Kaasamine o kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused o õiglane kohtlemine o ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst  Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama o Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada o Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid  Näited: maanteed, riigikaitse, tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne.  Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus  Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon, uudised  Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna, saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond.  Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest o Kohati on tegemist ka poolavalike kaupadega  esineb konkurentsitus, aga on välistatav- ühistransport o Kohati on tegemist erakaupadega  Tervishoid, haridus  Tervishoid on erakaup: tarbijad konkureerivad teenusele, täiendav tarbija toob kaasa täiendavaid kulutusi. Teenuse tarbijat on võimalik välistada. On võimalik ise finantseerida. Palju erakliinikuid.  Pakub, sest on monopoolne, puudulik info, neg välismõjud kui ei tarbi, pos kui tarbib o Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid  delegeeritud Nt. toitlustamine koolides...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
57 allalaadimist
40
doc

Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks

Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on ühisturul või selle olulises osas suurem kui 25%. Samas on koondumiskontroll pigem profülaktiline meede ega võimalda sekkuda juba välja kujunenud turustruktuuridesse. Koondumiskontrolli abil saab tõkestada vaid ettevõtete nn väliskasvu ülevõtmiste ja liitumiste teel. 18.Välismõjud. Väliskulude ja –tulude tagajärjed. Välismõju optimeerimine. Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud ja trahvid; subsiidiumid positiivsete mõjude puhul; keelud ja kitsendused (litsentsid); omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi. Mõju liik: Psühholoogiline ja Füüsiline (tehnoloogiline); Mõju tekkekoht: Tootmine ja Tarbimine ; Mõju avaldumiskoht: Tootmine ja Tarbimine; On seotud määramata käsutusõigustega. NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed: hinnavõtjad koguturg Negatiivse välismõju optimeerimine: Positiivse välismõju optimeerimine 19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid. Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine, ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksudlõivud ja subsiidiumid Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus. Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine. Avalikud ja kollektiivhüvised...

Majanduspoliitika - Tallinna Tehnikaülikool
205 allalaadimist
4
docx

Soojendus

Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piisavalt verd musklitele. Pika treeningu alguses ei tohiks teha nii pikalt ega intensiivselt soojendust kui teha lühiajalisele treeningule. Kui kehatemeratuur tõuseb, siis ensüümide aktiivsus rakkudes suureneb. See on ka põhiliseks põhjuseks miks peale soojendust treeningtulemused paranevad. Samas suureneb ka vere hapnikusisaldus ning lihased saavad rohkem hapnikku. Soojendus valmistab enne rasket ja intensiivset treeningut ette hingamise ja vereringluse. Pulss suureneb ja hapniku tarbimine suureneb. Lisaks hakkavad paremini tööle higinäärmed, mis tagab kiirema jahtumise. Puuduv või ebapiisav soojendus põhjustab tihti vigastusi. Kui lihased ei ole soojad siis ei ole nad nii painduvad ja neid võib kergemini vigastada. Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine mõjutab liigeseid, sidemeid, närve ja teisi kudesid. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks. Tulemusena teeb tööd terve lihas, mitte vaid väike osa sellest. See väldib lihaste ülekoormamist. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb, see tagab treeninguks valmisoleku. Korrektne soojendus Uuringud on näidanud, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma vähemalt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus. Venitused peaksid olema aeglaste liigutustega ja kestma 5-20 sekundit. Soojendus annab ka vaimse ettevalmistuse tre...

Sport - Keskkool
20 allalaadimist
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

5. Hoogustub kõrbestumine. 6. Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus). II Energiakriis Energiakriis on kütuse- ja Eestis põlekivi ressursid Alternatiivsete energiamajanduse korraldamise ebakõla, lõppevad. Eestil on võimalus energiaallikate kasutamine: mida põhjustab disproportsioon kombineerida tuuleenergia tumaelektrijaamad, vesiniku riikidevahelises energeetilise tooraine tarbimine ja transpordisektor, energia, energiasääst, varude jaotumises, energia tootmise arendades välja põlekivi, kivisüsi, ning tasemes ja toodangu turutamises. elektritranspordi suures mahus. tuule, päikese ja vee energia Energiakriis põhjustab sõltuvus Elanike tihedus on väike ning (Eesti peab näiteks järgides naftast(nafta ja gaasi varud lõppevad ja võimalus biomassi kasvatada kohustuslikke eurodirektiive nende eest hind tõuseb), inimeste arvu suutma aastal 2020 toota jätkuv kasvust( energia tarbimise kasv 1 25% elektrise inimese kohta). Põhju...

Geograafia - Kutsekool
8 allalaadimist
28
docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

Taastuvad loodusvarad on näiteks muld, mets, veevarud. Need on loodusvarad, mis otsa ei või saada ning kestavad arvatavasti kauem kui inimkond. 7 Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Need on loodusvarad, mis võivad mingi aja lõppedes otsa saada, kuna neid kasutatakse nii intensiivselt. „Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud kivisöe või põlevkivi tarbimine .“ (http:www.e- ope.ee_downloadeuni_repositoryfile248Keskkonnaprobleemid.ziploodusvarad.html) Loodusvarade liigse tarbimisega võivad kaasneda mitmesugused probleemid:  Taastumatud loodusvarad saavad otsa;  Moodustuvad jäätmed;  Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda. Aga et neid probleeme vältida, on võimalik kasutada näiteks rohkem taastuvaid loodusvarasid või kasutada neid säästlikult. Samuti saab mitmeid loodusvarasid kasutada korduvalt. 3.6 Veekriis „Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune maja...

Geograafia - Keskkool
7 allalaadimist
6
docx

RAHVASTIK

lk.49) Positiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööpuudus;paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada;osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale;tuuakse sisse uusi kultuuritavasid,toite,muusikat,harrastusi. Negatiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööealiste elanke arv,väheneb maksumaksjate arv;lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed,seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal;lahkuvad peamiselt mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao Paulo b)väiksem(alla 25%)-Iirimaa,Bogota,Teheran 17. Iseloomusta linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades(linnarahvastiku osatähtsus,kasvutempo,linnaelaniku kasvu põhjused). 18. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud,sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkond-Puhta vee nappus,energiavarude liigne kasutamine,õhusaastuse ja mürataseme suurenemine,j...

Rahvastik ja majandus - Keskkool
53 allalaadimist
52
odp

Alkoholi mõju tervisele

Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. ● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk nääret, mis aitab seedida. Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. ● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk nääret, mis aitab seedida. ● Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu ning põhjustada diabeeti Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses – naistel järgneb depressioonile, meestel järgneb sõltuvusele Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
18
odp

Austria energiamajandus

75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad energiaallikad 60% Süsihappegaas ● Paisatakse õhku - 67.18 million mt Maailmas 50. ● Palju toodetakse naftasaadusi, maagaasi ja elektrit Analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektrit ei toodeta Üsna suur CO2-e saaste tuumakütusest Elektrit toodetakse Kõike imporditakse rohkem taastuvatest energiaallikatest kui eksporditakse Kasutatakse palju Üle veerandi elektrist tuleb hüdroenergiat taastumatutest allikatest Elektri tootmine ja ta...

Geograafia - Keskkool
10 allalaadimist
28
pptx

Alkohol ja rasedus

ise organismil umbes kaks- kolm tundi • Uuringud näit...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
40
docx

Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks

3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel.....................................14 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel..........................15 Sissejuhatus Rahvastiku arvu pidev kasv, linnastumine, elustandardite tõus ja kliimamuutused on endaga kaasa toonud järjest suurenenud veeressursi nõudluse linnastutes (WWAP, 2009). Rahvusvahelise Veemajandus Instituudi prognoosi kohaselt kasvab kogu tsentraalse vee tarbimine järgmise 30 aasta jooksul ligi poole võrra (TSO, 2011). Kuigi ligikaudu 70% meie planeedi pinnast on kaetud veega, moodustab magevesi sellest vaid u. 3,5%, millest omakorda ⅔ asub igikeltsas (WWAP, 2014). Seega on inimeste kasutuses u. 1% kogu maailma mageveevarudest ning seegi on jaotunud riigiti väga ebavõrdselt - peamiselt Euroopa aladele (vt. lisa 3). Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeses tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes (World Resource Institute, 2013). Samuti esineb ressursi ületarbimine – üle 160 miljoni kuupmeetri vett ammutatakse aastas enam, kui seda suudetakse regenereerida (WRI, 2013). Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa suureneva surve puhtale joogiveele ning et ressurssi tarbitakse rohkem kui suudetakse taastoota, pööratakse ikka veel liialt vähe tähelepanu linnade jätkusuutliku veepoliitika are...

Geograafia -
3 allalaadimist
56
pdf

HACCP põhimõte

9 Vesi Toidukäitlemisettevõtted peavad olema varustatud piisava hulga joogivee nõuetele vastava veega. Toitlustusettevõttes toidu valmistamiseks, käte ja inventari pesuks kasutatav vesi peab olema vastav joogivee nõuetele. Joogivee nõuetekohasuse tõendamiseks tuleb käitlemiskoha veekraanidest ettenähtud sagedusega võtta veeproove ja analüüside neid akrediteeritud laboris. Tee näiteks nii:  Veendu, et ettevõttes on toidu käitlemiseks, seadmete ja vahendite pesuks jm toiminguteks piisaval hulgal kuuma ja külma vett;  Kirjuta plaani joogivee saamise allikas (ühisveevärgist, puurkaevust vms);  Kirjuta plaani vee keskmine ööpäevane tarbimine m3;  Kirjuta lahti joogiveest proovivõtu sagedus;  Näita ruumide skeemil proovivõtukohad;  Kirjuta proovide analüüsitavad näitajad;  Määra kriteeriumid, mis eristavad vastuvõetava analüüsi tulemuse vastuvõetamatust (analüüsi tulemuste piirnormid);  Lisa plaani juurde ka labori nimetus, kus joogivee proove analüüsitakse;  Katseprotokollid säilita enesekontrolliplaani joogiveeplaani juures;  Kirjuta lahti tegevused juhuks, kui analüüsi tulemusena selgub, et kasutatav vesi ei vasta joogivee nõuetele (põhjuste väljaselgitamine, ajutine veevarustuse korraldamine). Vaata lisaks juhendist VTA kodulehel: „Vesi toidukäitlemisettevõtte toiduohutussüsteemis” 1.10 Personali tervis Toitu käitlev töötaja ja oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav...

Toiduhügieen -
95 allalaadimist
36
doc

MINA JA MAJANDUS

Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbija on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid. Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE . Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Eneseteostuse vajadus Tunnustus...

Majanduse alused - Kutsekool
22 allalaadimist
2
docx

Naatriumi leidumine inimeses

Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osad...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun