Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"kolmikliit" - 264 õppematerjali

kolmikliit - Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari. Peamised sõjapiirkonnad: Euroopa (Läänerinne-Belgia ja Prantsusmaa ida osa, Idarinne- Venemaa tsaari riigi lääneosa), Balkani ps, Itaalia põhjaosa, Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel, Atlandi ookeanil.
6
docx

I maailmasõja põhjused, kulg ja tulemus

I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale...

Ajalugu -
7 allalaadimist
6
doc

I maailmasõda

Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT  Saksamaa  Prantsusmaa  Austria-Ungari  Venemaa  Itaalia 1882  Inglismaa EESMÄRGID:  Saksamaa- võim Euroopa mandril  Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa  Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring.  Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest  Venemaa- Türgi ja Balkani alade vallutamine  Türgi-lootis toetust ja kaitset. ...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
8
docx

I maailmasõja sündmused konspekt

5) Tähtsamad lahingud:  Jüüti merelahing  Marne´i lahing  Ypres´i lahing  Verduni lahing  Somme´i lahing 6)Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati:  majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule).  liigse rahvastiku väljaviimiseks.  kolooniate omamine oli prestiiźne.  vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine).  valitseja eliidi rahvuse auahnus.  rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama).  soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. 8)KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):  Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.  Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.  Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.  Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 9) ANTANT ( ENTENTE ):  Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).  Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.  Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja...

Ajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
16
docx

Ajalugu - I MS

Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine  2 suurt  sõjalis-poliitilised blokid  kolmikliit  1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel  1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin)  nende kahe vaheline liit (1879)  mõni aasta hiljem liitub Itaalia  see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene.  1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)  Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look  Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa  1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr)  Entente Lerdiale Antante-lepingu nimi  Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu  Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl  1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid.  1907 riikide blokid said valmis...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
10
docx

Ajalugu - 1930. a Eesti ja maailm

Prantsusmaa kapituleerib. Põhja- Prantsusmaa okupeeritakse. Saksamaa on õppinud Esimesest maailmasõjast, et sõdimine kahel rindel on väga keeruline. 1941 – Juunis tungib Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE 1936 – Saab alguse Berliin-Rooma teljest. See on Saksamaa ja Itaalia vaheline leping (oktoobris). Peale Etioopia vallutamist Itaalia poolt, muudab Mussolini oma suhtumist Hitleri Reini demilitariseeri sissetungi. Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka Itaalia vastu, seatakse Saksamaaga ühised eesmärgid. Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937. 1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu. 1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased. Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid. 34-aastal loodu Hispaania rahvarinne, kes 36-aastal tuleb ka võimule. Hispaanial oli kolooniaid Põhja- Aafrikas. Seal oli üks noor kindral Franco (1892-1975). Oli oht, et Hispaania muutub NSVL eeskujul sotsialistlikuks. USA-s oli ka selline hirm olnud. Franco ja tema armee seisid selle vastu. EESTI 30.-ndatel Põhiseaduse kriis seisnes selles,et parlamendil oli liiga suur võim. Valitsemine oli ebastabiilne, kuna valitsused vahetusid üli kiiresti. Lahendusena käidi välja 1932. aastal erakondade liitmist a la parteide ühinemist...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
4
doc

Esimene maailmasõda kontrolltöö

1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi ta...

Ajalugu - Põhikool
17 allalaadimist
8
doc

I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed.

Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike s...

20. sajand maailmas - Keskkool
30 allalaadimist
16
pptx

Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel.

sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...

Ühiskond - Keskkool
2 allalaadimist
4
docx

20.sajandi alguse ajalugu

4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem. Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid. 5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril(Pr), kolooniad. Austria- Ungari: Balkan(serbia). Itaalia: Pr. Oht, Liibüa P-Aafrikas. Atanti eesmärgid: Pr: Sm. Vastasus. Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan. Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema. 6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust. -Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks? -Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik...

Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
6
doc

Maailmamajandus, maailmasõjad ajalugu

Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit ? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari: *tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia: *kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest Prantsusmaa: *vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas *Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa: *soov purustada Türgi *purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa: *takistada kolooniavalguste ümberjagamist ja Saksamaa muutmist maailmavõimuks. 5.l Maailmasõja põhjused, ajend, toimumisaeg ja sõdivate poolte taotlused, tähtsamad sündmused(lünktekst) *Suurbritannia *teisel pool Saksamaa *Balkani poolsaarel...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
2
pdf

Imperialism

ne- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Ku...

Ajalugu -
4 allalaadimist
12
docx

I MS ajend ja tulemus

Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused....

Ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
4
docx

Miks puhkes I maailmasõda?

sajandi algul hakkas maailm globaliseeruma- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit . Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirk...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
6
pdf

ESIMENE MAAILMASÕDA (KONSPEKT GÜMNAASIUMILE)

Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur & vilets varustus • Ründas Ida-Preisimaa mobilisatsiooni !1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu. • Piirilahing 21.-24. august Prantsusmaal. Sunniti koos Inglismaaga taganema. • Prantsusmaa loovutas maja...

11.klassi ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
11
odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson ­ Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts ­ Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska ­ on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner ­ kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp ­ Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt ­ bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ­ Eesti esim...

Ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

Need lükatakse tagasi. Sõprusleping Itaaliaga – teraspakt ning MRP NSVL-iga. 1940 kolmikpakt Saksamaa-Itaalia-Jaapani vahel 941 22. juuni Saksamaa kuulutab sõja NSVLile 1945. aasta 8. mail Saksamaa kapituleerus 1945 Potsdami konverentsil - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. 1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949. a mais loodi Saksa Liitvabariik ja oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik (see siis NSVLi tsooni poolel - DDR) – Saksamaa lõhenemine 1953 DDR liitub Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooniga 1955 Lääne-Saksamaa astub NATOsse 1961 Berliini müür 1989 Berliini müür langes 1990 Saksamaa taasühinemine 42. Itaalia XX sajandil 1900-15 Giolitti ajastu. 191112 sõda Türgiga Tripoli pärast. Enne Esimest maailmasõda kolmikliit Saksamaa ja A-U-ga, kuid 1915. a. Londoni lepinguga see tühistatakse. Aeg pärast Esimest maailmasõda (vt. Mussolini võimuletulek). Pärast Mussolini võimuletulekut algab tema diktatuuri kinnistumine, mis aga võtab tunduvalt kauem aega kui nt Hitleril või Stalinil (ühepartei riigi loomine alles 1926). Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror ja massiline vahistamine, salapolitsei roll on väike. Pole ka konflikti kirikuga (Laternaari leping Vatikaniga, st suveräänsuse tunnustamist 4 miljardi liiri eest). 1935 kallaletung Abessiiniale, mis annekteeritakse. Mussolini ja fašistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi. Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. Läbi kogu Mussol...

Ühiskond - Keskkool
27 allalaadimist
4
docx

Maailm 1900-1920

a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit . Saksamaa ­ soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) ­ selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi k...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
12
docx

Maailm 1900-1920

a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada mõjuvõim  ANTANDI EESMÄRGI...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
6
docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED.

sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit ). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (KeskriigidNelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused:  Esimese maailmasõja algus  Jüüti merelahing  riikide sõttaastumine (riigid,  Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud  Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917  Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik  positsioonisõda oktoobripööre...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun