ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakuts...
?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON to...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteis...
Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jag...
Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esi...
Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pun...
5 - seega võrdne. Olgu A ja a ühtviisi kohased e. sobivad (same fitness). Milline on nende genotüüpide sagedus järgmises põlvkonnas? Kihlveos on otstarbekas pakkuda, et sagedus on endiselt 0.50.5. Tegelikkuses tähendab see aga vaid, et kõige tõenäosemalt on sageduste jaotus sama, kuid võib olla ka erinev. Tähtis on siinkohal teada, et sageduste jaotus on erinev eelnevas põlvkonnas olnust seda tõenäosemalt, mida väiksem on populatsioon. See on nagu kulli-kirja viskamine: visates 2 korda, juhtub üpris sageli, et mõlemal korral on kas kull või kiri. Kui visata aga 10000 korda, siis võib üsna kindlalt eeldada, et sagedused on lähedased. Asjaolu, et meil on kaks kromosoomi, teeb pildi hoobilt keerulisemaks. Kui me oleksime vaid homosügootsed (AA või aa), siis oleks lihtne. Et aga populatsioonis on nii homo- kui heterosügootseid (Aa) indiviide, siis on juhusel hoobilt suurem roll. Gameetide tasemel jagunevad nad enam-vähem võrdselt A ja a vahel, kuid kuna sellest gameetide hulgast kasutatakse järeltulijate jaoks vaid tühist osa, siis tõenäosus selleks, et ei säilu täpne tasakaal, on märkimisväärne. Kui urnist võtta pimesi musti ja valgeid mune ja kui neid on seal väga palju, siis esimese võtte tulemus praktiliselt ei mõjuta järgmise tulemuse tõenäosust. Kui aga vähe, siis mõjutab oluliselt. Võrdse kohasusega (the same fitness) alleelide sagedused muutuvad ajas juhuslikult. Kui AA, Aa ja aa on kõik ühtmoodi kohased, öeldakse nende kohta, et need genotüübid on selektiivselt neutraalsed . Olgu lisatud, et selektiivne neutraalsus näib olevat üsna tavaline, nii et tegemist pole liialt kunstlike algtingimustega (kuid vt. ka pt. "kergelt kahjulikud mutatsioonid"). Kui alleelis on kaks lookust, siis võib juhuvalik mõjutada nende alleelide sagedust populatsioonis. Seda juhuvalikust tingitud m...
spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne). õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8 lootekoti rakku, millest üks funktsioneerib munarakuna. Selle viljastamisel areneb uus taim. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Diploidsus loob liigile (populatsioonile) täiendavaid võimalusi kasulike mutatsioonide kinnistamiseks, looduslikule valikule saab "välja pakkuda" rohkem erinevaid võimalusi. Kromosoomide liikumise erinevus meioosi ja mitoosi korral. Ristsiire ja homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine. Oogenees ja spermatogenees. Imetajate munasarja folliikul. Spermi ehitus. Munaraku viljastamine spermi poolt. Loote varajane areng. Meioosi faasid. Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. 1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, 2. jagunemisel e. 21 ekvatsioonjagunemisel aga lah...
Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad, enamasti pole peremeesspetsiifilised moodustavad arbuskuleid taime juurerakkudes ja vesiikuleid rakkudes või nende vahel. Chytridiomycota viburseened (Chytridium, vees), - jagatud neljaks: arengusuund -kohastumine eluks maismaal alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega Suguline protsess valdavalt gametogaamia, milles sügoot moodustub planogameetide (liikumisvõimeline gameet ) ühinemisel 1) Munasviburseened Monoblepharidomycota Tallus on vaheseinteta seeneniidistik, kinnitub risoididega substraadile üheviburilised liikumisvõimelised zoospoorid sugulisel paljunemisel areneb paksukestaline püsieos(oospoor) saprotroofid Perekonnad Harpochytrium, Monoblepharis Monoblepharella 2) Neocallimastigomycota -Vatsaviburseened (anaeroobne, imetajate seedesüsteemides) ja obligatoorsed anaeroobne -suuremate imetajate seedesüsteemides ka mujal anaeroobses keskkonnas vees ja maismaal lagundab tselluloosi ja lõhub ligniini väiksemateks osadeks, kättesaadavaks ligniini lagundavatele bakteritele tallus mono-või polütsentriline zoospoorid ühe või mitme viburiga mitokondrid puuduvad kuid sisaldavad mitokondriaalse päritoluga hüdrogenosoome perekonnad Neocallim...
Alleel – geeni eri vorm (A, a, B, b jne) Geen – kromosoomis paiknev pärivustegur, mis määrab otse v kaudselt ühe v mitme tunnuse arengu. DNA lõik. Dominantne alleel – alleel, mis surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Dominantne tunnus – dominantse alleeli määratud tunnus Retsessiivne tunnus – retsessiivse alleeli määratud tunnus Homosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Genotüüp – isendile omane geenide ja geenivariantide kogum Fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk 8. Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus? Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. 9. Intermediaarsus – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide v DNA-lõike Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused Mis vahe neil on? Intermediaarsuse puhul avaldub vahepealne tunnus, kodominantsuse puhul aga avalduvad mõlemad tunnused. 10. Millest on tingitud fenüülketonuuria? Organism ei suuda toota aminohapet fenüülalaniini lagundavat ensüümi. Miks on tema pärandumist võimalik kirjeldada Mendeli seadustega? Kui mutantne geen on vaid üks kahest alleelist, siis haigust ei teki, kuna ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt. Kui nii emalt kui isalt saadakse mutantne geen...
Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Munarakud ei ole kaitstud Munarakud on kaitstud Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti. 25. Selgita järgmisi mõisteid: 25.1.vegetatiivne paljunemine- on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema kehaosadest. 25.2.spermatogoon- spermide eellased. 25.3.diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik 25.4.gameet- organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 25.5.kromosoomide ristsiire- meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 25.6.karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. 25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arengu...
Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
◦ Mida ütleb see siniste ja lillade taimede genotüübi kohta? ◦ Milline alleel on dominantne? 4. Taimeliigi puhul on kõrge dominantne ja madal retsessiivne tunnus, samuti on dominantne oranz kroonlehtede värv ja retsesiivne on valge. Kasuta tähiseid K ja k kasvu kohta ning F ja f kroonlehtede kohta. Homosügootne valge kõrge lill ristatakse mõlema tunnuse osas heterosügootse lillega. Kirjuta mõlema vanema genotüübid ja F1 järglased Kromosoomide arv Kanep – 20 Uba – 22 Riis – 24 Apelsin – 182736 Vihmauss – 36 Kass – 38 Nisu - 42 Inimene – 46 Kartul, tubakas, jänes, gorilla – 48 Elevant – 56 Tšintšilla – 64 Kana, koer – 78 Suhkruroog – 80 Võtmehein, bataat – 90 Põldosi – 216 Maokeel – 1260 Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦ Ristatakse diploidne ja tetraploidne isend Steriilsust kutsutakse esile seemnetute viljade toot...
Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kromosoo...
Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4...
Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastulablasto...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
