foucault on öelnud, et kõnelemine ei ole uuenduslik (innovaatiline) tegevus, vaid valikute tegemine kindlate praktikate (=tavade) raames, mida juhivad antud keele reeglid (need kirjutavad ette, mis on lubatud ja mis mitte) (Palmaru K. I). See tähendab, et tegelikult on ka keelel kui suhtlusvahendil meie üle teatud võim, mis omakorda tähendab, et kommunikatsioon omab võimu mitte ainult meedia kaudu vaid ka palju üldisemalt.