Facebook Like
Küsitlus
Add link

Otsingule "auramine" leiti 251 faili

auramine - veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
2
docx

Ilmastikunähtused,

Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
6 allalaadimist
24
pptx

Soolsus

Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest .  Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel...

Geograafia -
8 allalaadimist
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan, Aasias taifuun, lõunapoolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid  tornaado – väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust VEERINGE  evaporatsioon – auramine ; auramine mulla pinnalt  transpiratsioon – aktiivne auramine taimede õhulõhedest  evapotranspiratsioon – summaarne auramine mullalt ja taimedelt Vee vool sängis võib olla turbulentne või laminaarne  jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse mkm kohta. Lang 0,1 mkm tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid:  voolu kiirus (v) –...

Maateadus - Tartu Ülikool
41 allalaadimist
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). ’ 21. Aurumine. Kondenseerumine. V: Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Potentsiaalne auramine - veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse o...

Keskkonafüüsika - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
58
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Niisutamise efektiivsus on madal, vaid 30%. http:olliwaterfoodpeople.blogspot.com201007water-and-agriculture-general -overview.html Eriti palju vett kulub piirkondades, kus on suur auramine ja vähe sademeid, niisutatavate põldude tihedus on suur, kus kasvatatakse mitu saaki aastas Erinevate niisutusmeetodite vee kasutamise efektiivsus on erinev Tim McCabe Tilkniisutus Niisutuskanalid Niisutuskraavid Vee piserdamine Gene Alexander Jeff Vanuga Niisutu...

Geograafia - Keskkool
10 allalaadimist
18
docx

Veeringe maal

vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui v...

Hüdrosfäär - Keskkool
8 allalaadimist
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos:...

Geograafia -
17 allalaadimist
10
docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga  Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini  Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris  Toitub sademetest  Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris  Algus Türgi kaguosa mägedest Rein  Toitub sademetest (Alpid lius...

Geograafia - Keskkool
7 allalaadimist
12
docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõr...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
15
doc

Meretranspordi geograafia

Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedu...

Meretranspordi geograafia -
2 allalaadimist
8
docx

Vesi referaat

Võib öelda, et lõhederohketel paealadel ning karstialaladel on pinnavee aastase äravoolu kadu põhjavette 20-30 mm. Lõuna-Eesti kõrgustike alal valguvad veed aluspõhja lõhedesse ega satu üldse enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure kevadise ja vähese suvise äravooluga ( näiteks Riisa ja Jõhve oja). Keskmine...

Loodus - Põhikool
3 allalaadimist
4
docx

Hüdrosfäär

Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine -sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põh...

Hüdrosfäär - Keskkool
13 allalaadimist
20
docx

TUNDRA

Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud. Suved on lühikesed ja soojakraadid ei ulatu tavaliselt üle 10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe. ( http:www.geo.ut.eekooligeoloodustundrakliima.htm) Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike.eedocumentsmainreferaadidtundra_risto.htm) 1.2Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad õ...

Geograafia - Põhikool
13 allalaadimist
26
docx

Hüdrobioloogia 2015

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hü...

Hüdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
8 allalaadimist
24
doc

Maastikuökoloogia eksam

Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine , • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: • pinnamood,...

Ökoloogia - Kutsekool
42 allalaadimist
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

Mehaaniline koostis ehk lõimis- liivadest kuni savini. l, sl, ls, s. Liivasemaid muldi on parem harida, kui muldi, mis on savised. Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on ük...

Põllumajandus -
42 allalaadimist
4
docx

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab...

Geograafia - Keskkool
6 allalaadimist
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

• Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainet...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
4
doc

Agrometeroloogia piletid

Veemolekulid konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus – seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine – see näitab maks...

Agrometeroloogia - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist
2
docx

Sega-lehtmetsad, rohtla.

Sega-lehtmetsade asend *Ekvaatorist mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral vähe maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja...

Eesti loodus ja geograafia - Põhikool
4 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun