10 3.2. Ehitusgeoloogia.................................................................................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10 3.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused.............................................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid .......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid...
saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Rooma tempel sarnanes nii kreeka kui ka etruski templiga Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt...
1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
18 3.3.7. Siseseinad.......................................................................................................... 18 3.3.8. Avatäited ........................................................................................................... 18 3.4. Ehitiste tehnilised näitajad ........................................................................................... 19 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ...................................................................................... 20 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused [5] ...................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8]...
[5: 24] Passiivse päikeseenergia arhitektuuri puudused: 1) passiivse päikeseenergia arhitektuuriga tuleb arvestada juba ehitise projekteerimisel ja ala planeerimisel; 2) ehitisel ei pruugi olla soodne asukoht, mis võimaldaks päikesekiirguse maksimaalset ärakasutamist; 3) kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel; 4) teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24] 1.5 Aktiivne päikeseenergia 1.5.1 Päikesekollektor Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9]...
1 Põhimõtted Tööprojekti alusel koostatav, valmistustehnoloogiat arvesse võttev tehniline joonis Mõeldud toote tehaseliseks valmistamiseks Juhindutakse tootja standardlahendustest Eesmärk arvestada konkreetse tootja tootmistehnoloogiat Arhitektuursete vormide puhul oluline nii funktsionaalsus kui välimus Jooniste tegemise korraldab ehitustoodete tootja või ehituse töövõtja Joonised koostab piisava kompetentsusega projekteerija C.2 Ehituskonstruktsioonid Tootejooniste projekteerija - juhindub tööprojektist ning nõuetest - teeb tootekohased arvutused - varustab tehaseelemendid kinnitusvahenditega - arvestab avade, torustike, jms Tootejooniste projekteerija - kontrollib kaablite sobivust projektiga - täpsustab vajadusel tehaseelementide markeeringut paigaldudplaanidel - asjakohasel juhul täpsustab lisajoonistega teatud toote paigaldamise puhul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
