Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal.
Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne),
kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s.o aistingu füsioloogiast irradiatsiooni ning süntesteesia nähtust. Irratsioon, irradia nähtus e optiline pete, avaldub heledate esemete näiva suurenemisega tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena
Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajusmis ( mõistmist ja hindamist ) 2) Ruumitaju saame maailmast kolmemõõtmelise pildi 3) Liikumistaju- annab meile infot teiste objekdide liikumise kohta 4)Ajataju saame teavet
·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises
aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli. Eristuslävi kõige väiksem ärritajate erinevus, mida inimene märkab. Pole juhuslik suurus, erienvatel meeltel kindel konfitsent, nt nägemisel 1/1000. Kuulmise puhul väiksem. Raskuste
Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited
Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 1)Nägemisaisting
taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs)
metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus
erootiline funktsioon nagu juugend-modellide voogavail juustepalmikuil. Salome populaarsuse põhjustas paljude tolle aja valitsevate teemade sulandumine ühes isikus tants, iha, surm, tükeldamine, kristlus, paganlus, äärmuslik femme fatale, kes on nii neitsilik kui ka valitsev. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli ka naisvampiir tähistab ohtlikku naiselikku seksuaalsust. Üheks juugendi märksõnaks võiks olla ka sünesteesia meelte aistingute tavavastane ühendamine, mis justkui aitab kaasa loodusesse elu sisse puhumisele. Sünesteesia ideed võib leida Flaubert`i (1821 1880) romaanis "Salambo" : "Kõrvaripatseiks olid tal kaks väikest safiirist vaekaussi, mis kandsid lõhnava vedelikuga täidetud õõnsat pärlit. Läbi pärli aukude langes pilk-pilgult tilgake ja niisutas ta paljast õlga." Lõhn, ihaldus, nägemismeel kõik aistingud ühes kirjelduses. Sünesteesia parim näide on taas Salome.
salvestatud sõnadega, siis selgitatakse mälust välja kauguse alusel sarnaseim ning siis klassifitseeritakse. Kas inimkeelt töödeldes kasutab inimaju reegleid või toimub see mingil muul viisil? Konnektsionistlikus mudelis pole reegleid, on seoste olulisus (kaal, tähtsus, mõjukus). Eksemplari mudel eeldab, et otsustusi võrreldes me kasutame reegleid. Psühholingvistika meetodid, uurimisalad, teemad (sünesteesia, Alzheimeri tõbi) MEETODID: 1. korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringud, varasemad hääldusuuringud (nt vigade uurimine korpuste põhjal); 2. katsed – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega. Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu on popp silmaliigutuste jälgimine,
kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski- Korsakovil olevat olnud võime "kuulda värve".
· Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5
Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega. Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. 5. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka
märkab, nim eristusläveks. Kvaliteet aistinguid erinevad üksteisest ja igal aistingul on oma kvaliteet. Aeg- aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.
Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist
Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4) Isikustamine e personifitseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine. 5) Ümberütlus e perifraas - rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu. 6) Sümbol - võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat.
Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad Anne-Ly Padrik HT-16 APJUSENO kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb:
sama aistingu tekitab · eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. Kvaliteet võrrelda ei saa erinevaid aistinguid, vaid ühe ja sama aistingu kvaliteeti. Aeg - aistingu kujunemise kiirus. Ruum ärritaja asukohta ruumis on võimalik määrata nägemis, kuulmis- või haistmisaistingu abil. SEADUSPÄRASUSED Adaptsioon ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon - ühe aistingu korvamine teisega. Sünesteesia teise aistingu koosteke. Näiteks temperatuuri aistingu koosteke nägemisaistinguga ; nägemisel kollane = soe tunne. Taju Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tekib nagu aistingki, kuid tajust peegelduvad nii ärritaja kui ärritajate vahelised suhted. Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub. Taju omadused
ärritusenergia närviimpulssideks; - närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; - vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine Adaptsioon võime kohaneda. Näiteks kui lähed valgest ruumist hämarasse ruumi, siis algul ei näe midagi kuid natukese aja möödudes hakkad asju paremini nägema. Kompensatsioon Näiteks pime kuuleb paremini. Sünesteesia Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa. TAJU - esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused - Püsivus ehk konstantsus Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
· retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
tugeval ärritusel (ntx rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu) Selektiivne kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekkiv (selle ärritaja või tunnuse suhtes siis) Sensibilisatsioon (tundlik) tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel (ntx võib nõrk heli tugevdada valgustundlikkust, tugev müra aga järsult vähendada) Sünesteesia (tundmus) mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas Kontrast oluline nähtus, aluseks paljudele psüühilistele protsessidele ja võimetele. Eesti keeli vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Kontrastiefekti tähistamine. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Kontrastitundlikkus tajuva organismi oluline omadus.
helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski-
valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus; d) Ruum – aistingute abil saab leida ärritaja asukohta; e) Adaptatsioon –ärritajaga kohanemine; f) Kompensatsioon – ühe aistinguliigi korvamine teisega; g) Sünesteesia – teisese aistingu teke. Taju: peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Loob aistingutest saadud informatsioonist tervikstruktuuri. Taju omadused. a) püsivus – inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud; b) valivus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev; tähtsus; mõni omadus on olulisem ja sellele pöörame ka rohkem tähelepanu;
kirglik, vaba.Eesmärgid: muuta maailm kunsti abil paremaks. Kubism 1907-1920 Esindajad: Picasso, Braque, Leger, Gris, Delauny Eeskujud: Cezanne, Aafrika kunst. Stiilitunnused: Lineaarperspektiivi lõhkumine. Polüskopia. Futurism 1904-1914Esindajad: Marinetti, Carra, Balla, SeveriniEeskujud: ei deklareeritaStiilitunnused: Karjuvad värvid. Liikuv maailm.Eesmärgid: Vabastagem Itaalia professorite kalmistist. Suurlinna dünaamika representatsioon, sünesteesia. Abstraktsionism 1910Esindajad: Kandinsky, Marck, MackeEeskujud: islami arabsk, anaoomifüüsika, psühholoogia: värvide sisemine energia; Muusika, sünesteesia ,,kollane heli"Eesmärgid: Palendada seesmiste vaaduste välist väljendust. Dadaism 1916-1922Esindajad: Marcel Duchamp; Tzara, Arp, ErnstEeskujud: ei deklareeritaStiilitunnused: antikunst, püüd hoiduda igast tuntud stiilist. Kollaz, ready-made, kakofooniad. Eesmärgid: Näkkusülitamine kodanlusele, tema habitusele.
rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. (hapu jook tundub pärast magusat hapum kui muidu; pärast külma tundub soe kuumana jne.
tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. (hapu jook tundub pärast magusat hapum kui muidu; pärast külma tundub soe kuumana jne.
Metafoor võib laieneda ka tervele teosele. Isikustamine mitteinimlikule isikuomaduste andmine Ümberütlus (perifraas) nähtuse silmpaistva joone rõhutamine, nimetuse ümber ütlemine Tabu sõnakeeld Eufemism maheväljendus Sümbol võrdkuju Allegooria mõistukõne, tekst vihjab millelegi, millest otsest juttu ei tehta Hüperbool poeetiline liialdus Meioos/litootes poeetiline vähendus Oküümoron vastandväljendus Sünesteesia eri meelte tajusid märkivate sõnade ühendamine Iroonia pilkav teesklus Metonüümia sarnaneb metafooriga, kuid nähtuse erinevuste võrdlemise asemel seostatakse nähtuse sarnaseid jooni. Kaudne kõnetegu väljendatakse üht, kuid taotletakse midagi öeldust suuremat Lausekujundid ehk figuurid Lausekujundid mängivad sõnastusega. Kõige levinumad on kordused - sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike
25 sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne)
Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel. – negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel. Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon. Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus.
kibe/mõru. -) Kompimismeele retseptorid asetsevad nahas eriti näpuotstes, huultel ja keelel. * Aistingud on kohanemis ehk adapteerumis võimelised. -) Kui ärritaja on nõrk, siis aistingu tundlikus kasvab. -) Kui ärritaja on tugev, siis aistingu tundlikus langeb. -) Kui ärritaja on kestev, võib aisting ära kaduda. * Aistingud võivad üksteist asendada ehk kompenseerida. -) Kui üks aisting kaob, siis mõni teine võib muutuda tugevamaks. * Sünesteesia ärritaja mis mõjub mingile aistingule, siis see ärritab ka teisi aistinguid. -) Nt. kui näed mõnda värvi, siis kuuled nagu sellel oleks ka heli. * Aistingu absoluutne lävi ärritaja minimaalne suurus, mis tekitab aistingu. -) Igal inimesel ei ole samasugune aistingu absoluutne lävi ning seda saab ka arendada. * Aistingu eristuslävi Kõige väiksem ärritajate erinevuste lävi, mida inimene on võimalik märkama. Tähelepanu
· 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid ·LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid ja muud sünteetilised LSD-sarnased ained ·Psilotsübiin ·Meskaliin ·Fentsüklidiin LSD-taoliste keemiliste ühendite toime · taju moondumine · sünesteesia · ise-taju muutumine · hallutsinatsioonid · meeleolude kiire vaheldumine · mõttekäikude pidetus · koordinatsiooni halvenemine · vererõhu tõus · pulsi kiirenemine · bad trips · psühhoos · paaniline hirm · enesekontrolli kadumine · flashback LSD ajaloost · Katsed kasutada loomevõime suurendamiseks ja alkoholismi ravimiseks · Katsed kasutada sõjanduses ajupesuks
Vitamiinipuudus tekitab kahjustuse vaheaju mediaalses osas mis kaasab enda alla mediaalse taalamuse ja hüpotaalamuse mamillaarkehad. 80% patsientidest frontaalsagara atroofia. Eriliselt hea mälu Luria juhtum S - S oli ajalehe reporter kellel oli võime kogu informatsioon eksplitsiitselt meelde jätta, sealjuures IQ oli tavaline - Suutis raskusteta meelde jätta sadu nimekirju, tähti ne - Tema võime aluseks oli sünesteesia e multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. Seeläbi oli kergem infot meelde jätta. Kasutas mnemoonika võtteid. HSAM – highly superior autobiographic memory - McGaugh uurimisgrupp on kirjeldanud inimesi kellel on erakordselt hea autobiograafiline mälu - HSAM võimega inimesed suudavad täielikult meenutada elus kogetud sünmusi detailes täpsusega nt suva sündmusest rääkides suudavad taastada kuupäevi, kellaaegu jne
*HINDAMINE: Prisko "liidetud stiimulite ül"; liigutuste jäljendamine, Moschovitchi iterferentsi ülesanne Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? 1. Herpesentsegaliit: gerpes simplex viiruse põhjustatud ajupõletik 2. Alzheimeri tõbi 3. Korsakovi sündroom: pikaajalise alkoholi tarvitamise foonil tekkinud B1-vitamiini defitsiidi tõttu Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)? Sünesteesia e multisensoorne taju (sõna juures ka värv, hääl lõhn) Juhtum H.M – kirjeldada kahjustusi, ilmnenud häireid (säilinud/kahjustunud funktsioonid). Miks see juhtum on teadusmaailmas nii oluline (lisaks slaididele tutvuda ka raamatus oleva juhtumi kirjeldusega)? • Progresseeruva epilepsia tõttu eemaldati mõlemalt poolt oimusagara mediaalne osa, sh ka hipokampus. • Intelligentsus püsis heal tasemel (IQ = 118).
positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Spetsiifilised sotsiaalsed ja ökonoomilised struktuurid vajavad lisaks kindlat ideoloogiat, mida luuakse Ideoloogiliste riigiaparaatide abil. Walter Benjamin: Mida toob kunstile kaasa foto ja video tulek? Tervitab kino kui massikunsti. Üks esimesi postmoderniste. Sünesteesia – pannakse kokku kaks sobimatut asja ja vaadatakse, mis juhtub (pesumasinale peedist trummel). Kapitalism anesteesilise iseloomuga (tuimestav). Tegelikkuse moonutamine on tore, sellega saab saavutada efekte, mis on paljude huvides. Massikultuur on hea, sest asjad tekivad. Massikultuur andis inimesele kultuurilise keele. Jürgen Habermas:On Frankfurdi koolkonna traditsiooni, küll juba üsna teisenenud kujul edasi kandnud. Habermas esindab kriitilist teooriat(Kriitiline
silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatuile viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka
Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) - · sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · järelefektid, järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvärvid, see valge täpi vaatamine, pilgu viimine mustale täpile, tekib ,,kujund" ümber · assimilatsioon (ühtlustumine) · sünesteesia · värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastatus, soojad/külmad värvid) 12 TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund. Aistingute põhjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks
juured ning haistmisaistingud. Nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingud adapteeruvad suhteliselt aeglaselt. Sensibilisatsioon tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Analüsaatorid moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikuses sõltuvuses. Analüsaatorite tundlikkuse muutumist on võimalik esile kutsuda tinglikultrefelektoorselt. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb sünesteesianähtuses. Sünesteesia mingi aistinguga samaaegase nn sekundaarse asitingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Sünesteesiat põhjustab erutuse irradiatsioon teise analüsaatori alale. (nt kollase ja punase tooni nägemisega kaasneb soojus-, siniste ja rohelistega külmaaistingud). Kontrast - intensiivsuse või kvaliteedi erinevu objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Assimilatsioon kontrasti vastandnähtus: erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine.
· Antropomorfism: tuul otsis enesele kodu · Metafoori alaliik. Personifikatsioon: elusa olendi, tavaliselt inimese omaduste ja võimete omistamine asjadele, loomadele, abstraktsetele nähtustele. Öö tallas päikese jäätund rabahauda, surm raskel käel taob süsimusta rauda · Isikustamisest lähtub ka allegooria: abstraktse mõiste konkreetne kujutus, kehastus, näiteks: eesel rumaluse kehastusena, lõvi julguse ja jõu kehastusena. · Sünesteesia: eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine, nt päike kõliseb taevas, vihmajärgne leige lõhn, helivärving. · Hüperbool ehk liialdus: · Litootes ehk vähendamine: · Oksüümoron: näiline vasturääkivus, vastandlike, teineteist loogiliselt välistavate mõistete ühendamine: elav laip, õnnelik õnnetus, helisev vaikus. · Metonüümia: ajaline, ruumiline, põhjuslik lähedus või külgnevus.
Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (18441896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sümbolnovell vt novell. sünekdohh ülekanne kvantideedisuhte (näiteks osa terviku asemel) alusel. Näiteks: Selles külas on veel viis suitsu alles (suits talu tähenduses). sünesteesia tähenduslik vasturääkivus, erinevaid aistinguid märkivate sõnade ühendamine. Näiteks: ... kui lõhnavoog tõuseb su hääl (M. Under.). sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, -rühmi ja -jadasid. Sünonüümkonna keskne sõna on dominantsõna, see on kõige üldisem, stiililt neutraalne sõna. Näiteks: nägu pale, silmnägu, lõust, morda, molu.
tundmusega, mida subjekt ise kirjeldab - isekirjeldatud kognitsioonid - feelings ja mõtted, mälestused, plaanid Luria S juhtum (II) - mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole • Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur. • Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees) Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste
annaabi.ee 
