1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.?
Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuslik liikumine Itaalia osade ühendamise eest riigiks. Saksamaal aga nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Nendel südmustel on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt
otsused: - Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu - Ak kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas - Rahva seas toetus olemas, sest enamlaste lubadused ja teod hakkasid järjest rohkem erinema - Enamlased olid muutunud nõrgemaks, mis viitas nende peatsele lahkumisele Südmused Tallinnas - Päästekommitee kooseisus K. Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms iseseisvuse väljakuulutamine ja tegutsemine erakorralistes olukordades - Iseseisvusmanifest autorid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson - 24.02.1918 loodi Eesti Vabariigi Ajutine valitsus
Taavetile jõukuse väljendamiseks tagasi kinkida. Taaveti uhkus ei lubanud aga kingitust vastu võtta. Arvan, et period 20. sajandi algusest keskpaigani on olnud eestlaste, kui rahvuse elus väga raske ja õnnetu. Paljud said sõjas surma, paljud küüditati ning ei tulnud enam kunagi tagasi. Oli ka kollektiviseerimise aeg, kus vastutahtmist tehti tööd ja puudus initsatiiv. Samuti rabeleti iseseisvunud Eestis majanduskriisis. Kõik need murrangulised südmused on meid mõjutanud ja kaasa aidanud tänapäeva eestlase loomisele - ta on töökas, uhke, ettevaatlik ja hirmunud võõra ees ning õnnelik, et tal on oma kodumaa.
Koju tulles rääkisin sellest emale. Ta läks tujust ära ja palus mul nüüd uurimine sinna paika jätta. Kasuisa oli kõrval toas meie vestlust kuulanud. Ta vihastus ja lubas mu lausa kodust välja visata, kui ma ära ei lõpeta. Olin juba üsna kindel, et just tema on Triinu surmaga seotud. Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta seal ka sel saatuslikul päeval ja teab, mis juhtus. Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud midagi rääkida, kuid lõpuks murdusid ning jutustasid, mida teadsid. Nende ainus laps Triin oli vanemate silme alt plehku pannud ja arvatavasti jõe äärde sillale mängima läinud. Koju ta aga tagasi ei naasnud. Murest murtud vanemad otsisid teda kõikjalt, kuid kahjuks tulutult. Tüdrukutirts oli kadunud kui vits vette
revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks: nad käivad koosolekutel, arutavad jumala ja muude maailma asjade üle ning mõtlevad koos lendlehti välja. Samal ajal püüab Indrek ka kirjutamisega algust teha, kuid edutult. Selleeest saab ta uusi tuttavaid ajalehe ,,Rahva sõber" toimetuses. Indrek jõuab aga peagi Ekke Mooriliku tõdemuseni kodus on parem, kui linnas, eriti kui revolutsiooni südmused hakkavad rohkem arenema ja ta erinevate hirmsate sündmuste tunnistajaks on (nt. Tulistamine linnaväljakul) Indrek ja Kristi muutuvad järjest lähedasemaks, hoolimata vanusevahest. Nende omavahelistest vestlustest ilmneb Kristi suhtumine nuhkidesse, mis on äärmiselt negatiivne, ja Indreku oskus mõelda nö. väljas pool kasti, ehk ta ütleb asju ja teoretiseerib teemadel, mille peale küllaltki naiivne Kristi ei tuleks iial.
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta.
Vene romatism 1. · Tekkis 19.sajandil · Kujunemist mõjutasid ajaloolised sündmused(Nagu kogu Euroopas avaldasid ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule
Tõenäosuse liitmine ja korrutamine Liitmiselause · Kahe teineteist välistava sündmuse (ei saa korraga toimuda) summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, p(A või B)=p(A)+p(B). · Kahe teineteist mitte välistava sündmuse (võivad ka koos toimuda) summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud nende sündmuste koostoimumise tõenäosus, p(A või B)=p(A)+p(B)-p(A ja B). Korrutamiselause Südmused on sõltumatud, kui ühe sündmuse tõenäosus ei sõltu sellest, kas teine sündmus t oimub või mitte. · Kahe sõltumatu sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuset tõenäosuste korrutistega, p(A ja B)=p(A)*p(B). · Kahe sõltuva sündmuse korrutise tõenäosus võrdub esimese sündmuse tõenäosuse ja teise sündmuse tingliku tõenäosuse korrutisega, p(A ja B)=p(A)*p(B/A).
,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres maletaja, Kristjan Palusalu tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika 4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga 1938 sügisel nõudis Sm Tsehhoslovakkialt(hakkas valmistuma sõjaks) Sudeedimaad elasid sudeedisakslased.
1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1. Milline oli teie pere materiaalne olukord sel perioodil (jõukus, kinnisvara, varustatus, toiduainete ja tarbekaupadega)? 2. Millised olid teie pere suhted religiooniga? 3. Kas teie pereliikmed võtsid osa sõjaväeteenistusest (vabatahtlikult, sunniviisiliselt; kõrvalehoidmine ja selle viisid)? 4. Kas ja kuidas tajus teie pere rahvuslike huvide kaitsmist? 5. Millised poliitilised südmused tundusid teie perele olulised, miks? 6. Kas saksapäraste nimede eestistamine oli teie perele vajalik sümboolne ettevõtmine nn 700 aasta pikkuse orjaaja lõpetamiseks või polnud sellel Teile ja teie perele erilist tähtsust? 2. Eesti Nõukogude võimu aastail 1940- 41 1. Kas baaside leping ja järgnenud okupatsioon tulid Teile täieliku ootamatusena? Kuidas suhtuti teie peres tolle aja valitsusse? 2
Et nädata liitlastele oma valmisolekut võtluseks, teevad üestõsnud talupojad toomapäval katset künisekottidesse peidetuna pä aseda Viljandi lossi ja seda vallutada. Kuid Villu mõsja Maie ema Bisti Krõ ot reedab vaenlastele juhuslikult teada saadud plaani, lootes sellega pä asta oma poega Priidut. Üestõs uputatakse verre. Sepp Villu aga heidetakse elusalt mäanema lossikeldrisse, kus ta vaevleb pikki aastaid kuni oma surmani. Viljandi toomapäva-südmused ei ole ilmsesti ajaloolised; kuigi kroonikad sellest kõelevad, on nende andmed ebamä arased ja mitmeti üsteisele vasturä akivad. Seepäast ollakse arvamusel, et siin on tegemist poliitilistel kaalutlustel ajaraamatuisse põmitud rädmuistendiga, millega saksa kroonikud pü udsid õgustada Ordu julmi veretöd päast 1343. a. südmusi. See asjaolu muidugi ei väenda kuidagi Bornhöe jutustuse kui kirjandusteose tätsust, kuna selles
annaabi.ee 
