peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 610 pätsi, millest igaüks kaalus 25 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taigna segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatudleivaküna ehk leivaastjat. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust taignaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Juuretiseks oli haputaigna jääk eelmisest leivateost. Hapnemise käigus pärmseente ja piimhappebakterite poolt eritatav süsihappegaas muutis leivataigna kohevaks. Järgmisel päeval, kui tainas oli hästi kerkinud,
Maakasutus: segamets. Lehtpuid kasvab rohkem. Alustaimestik: mustikad, jänesekapsas ja vaarikas. Puude kõrgus oli umbes 20 m Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 30 cm. See muudab mulda neutraalesemaks. Põhjavee happesus: 6,0 pH. O- metsakõdu. 0-4 cm. Happesus: 4,4 pH. T3- halvastilagunenud turvas. 4-10 cm. Happesus: 5,2 pH. Bg- gleistunud sisseuhtehorisont. 10-30 cm. Lõimis: sõre liiv, l.Happesus: 5,6 pH. CG- lähtekivim, gleihorisont. 30- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus: 6,0 pH. Vee pH oli 6.0 Mullatüüp: G(o), küllastunud gleimuld, vesi küllastab seda mulda Mulla lõimisevalem: t_34-10/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: GI(Go), leetjas gleimuld (leostunud gleimuld), ls_130-60/l, huumushorisondi tüsedus: 2-5_2/th20 Sügavkaeve nr. 7 24.05.2011
Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise karbonaatsete muldade ja analoogsete 2)hindepunktides (suhteline hinne) aluseks on Katsinski järgi füüsikalise soostunud muldade agromullastiku võetakse kõik positiivsed tegurid, liideti savi suhteline sisaldus. valdkond pindalaga ca 31,8%, aluspõhi kokku, lahutati negatiivsed Saadakse 0- 0,5% sõre liiv ( l1) lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks summaarne hinne hindepunktides e 5-10% (füüsikalist savi on alla 10 %) valkjas hall rähnmoreen . Allvaldkonnad: boniteet sidusliiv l2 a)mandriosa allvaldkond 3)Tootlikust, tootmistehnilisi tingimusi
– Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. – Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Muldade jaotamine füüs. savi sisalduse alusel? Lõimis Füüs. savi sisaldus tähistus nimetus grupeerimine 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv 10%-20% sl saviliiv 20%-30% ls1 kerge liivsavi keskmised mullad 30%-40% ls2 keskmine liivsavi 40%-50% ls3 raske liivsavi rasked mullad 50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi
Üsna tihti keedeti körti -- jahusuppi, s. o. ühtlast poolpaksu keedust. Jahukördi segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre. Keedeti kahte viisi: jahu lasti pikkamööda läbi sõrmede keeva vette, või teine moodus: jahu kallati korraga soolaga maitsestatud keeva vette ja ei liigutatud enne, kui puder valmis.
Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga. Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. Mida kibedam töö, seda magusam leib. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga. Leib on meie laual iga päev. Tihti me ei mõtlegi, kui palju tööd ja vaeva on vaja leiva saamiseks. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili,
kala- ja lihaleent. Üsna tihti keedeti körti -- jahusuppi, s. o. ühtlast poolpaksu keedust. Jahukördi segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre. Keedeti kahte viisi: jahu lasti pikkamööda läbi sõrmede keeva vette, või teine moodus: jahu kallati korraga soolaga maitsestatud keeva vette ja ei liigutatud enne, kui puder valmis. Leivakali 2 kg rukkileiba, (natuke humalavett), l0 l vett, 500 g mett või suhkrut, piparmündivarsi või mustasõstraoksi, 50 g pärmi. Kuivatatud ja pruunistatud rukkileivale valada keev vesi, lasta kaanega suletult mõned tunnid seista, siis kurnata, lisada mesi või suhkur ja pärm
b) kroovitud rukkijahu - sisaldab nähtavaid kestaosakesi, jämedama jahvatusega kui püül, hallika tooniga; saagis 87% b) lihtjahu värvuselt hallikasvalge; jahvatuselt jämedam kui kroovitud jahu; kliisid välja ei sõeluta ja sisaldab nähtavaid kestaosasid; saagis 95% 2) odrajahu on beezika värvusega, jämeda jahvatusega 3) nisujahu a) sõre jahu värvuselt valge kreemika varjundiga; saadakse sordijahvatusega; on parim nisujahu liik; jahu teraksesed väikesed, ühlase paisumisvõimega; kliisid ei sisalda; saagis 10% b) kõrgem kvaliteediklassi jahu - väga peene jahvatusega, valge värvusega, kliisid peaaegu ei sisalda saagised tulevad välja 30% b) I kvaliteediklassi jahu - kollaka varjundiga, eelmisest jämedama jahvatusega,
Leivavili ei tohtinud põllul hakata idanema ega kopitama minna. Heal leivaviljal pidi olema puhas lõhn. Vilja hoiti viljaaidas kirstus kaane all, et närilised ligi ei pääseks. Leivajahu Head leivajahu saadi sellest rukkist, mille terad masindati välja viljapeksumasinaga, sest rehetoas kuivatatud teradele jäi mõnikord kerge suitsulõhn juurde. Leivajahule esitati küllalt kõrgeid nõudeid. See pidi olema kuiv ja sõre, ilma igasuguse ebameeldiva lõhna ja maitseta. Hea jahu ei tohtinud pihku võttes klimpi jääda, see ei tohtinud olla liiga peenike ega liiga sõre ja veskikivid pidid olema puhtad. Leivajahu jahvatati ka kodus käsikivil, kuid see sai liiga sõre. Jahu säilitati viljaaidas spetsiaalses kirstus või tünnis. Seda ülemäära tagavaraks ei hoitud, et ei saaks sigineda koid. Ait, kus teravilja, jahu ning tangaineid hoiti, pidi olema puhas ja hästi õhustatav
..1 µµ 14. µ, , µ. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi (osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus Mulla lõimis Füüsikalise savi Mulla lõimis % sisaldus % 0..5 Sõre liiv- l1 50..35 Kerge savi s1 5..10 Sidus liiv l2 Liiv-l 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 40..50 Raske liivsavi ls3 30..40 Keskmine liivsavi ls2 Mulla lõimise määramine nn
~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. LÕIMISe aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) 40-50% raske liivsavi (ls 3) 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad.
10...20 cm väikekivid 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus, % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv l1 5....10 Sidus liiv l2 Liiv 1 10.....20 Saviliiv sl 20.....30 Kerge liivsavi ls1 30......40 Keskmine liivsavi ls2 40......50 Raske liivsavi ls3 50.....
Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. NB Mulla klassifitseerimine mehhaanilise koostise alusel Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0-5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad (l2) kuni 10% liiv 10-20% saviliivmuld (sl) saviliivad 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) liivsavid 40-50% raske liivsavi (ls 3) üle 50 savimullad 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud
täisterajahu 600g 60g 8g 165ml odrajahu 600g 60g 6g 2g 165ml manna 700g 70g 10g 3,3g 145ml odrakruup 850g 85g 10g 5g odratang 600g 60g 10g 3,3g 145ml nisujahu 600g 60g 9g 3g 165ml nisujahu, sõre 700g 70g 15g 5g kartulijahu 800g 80g 12g 4g 125ml maisijahu 550g 55g 8g 3g 180ml sojajahu 450g 45g 7g 2,3g 170ml piimajahu 450g 45g 7g 2g 220ml makaronid 500g 50g 10g 3g 200ml Helbed
Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,52,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. Leivaastja Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taigna segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud leivaküna ehk leivaastjat. Kolmejalgne ümmargune või pisut ovaalne laudadest valmistatud leivaastja võeti Eestis leivaküna asemel kasutusele alles 19. sajandi lõpul. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks. Leivaküna või astja asus rehetoas või sahvris, kuivas kohas, et hallitama ei läheks. Nõus hoiti
ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) 40-50% raske liivsavi (ls 3) 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel.
..1 mm liiv 14. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi (osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus Mulla lõimis Füüsikalise savi Mulla lõimis % sisaldus % 0..5 Sõre liiv- l1 50..35 Kerge savi s1 5..10 Sidus liiv l2 Liiv-l 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 40..50 Raske liivsavi ls3 30..40 Keskmine liivsavi ls2 Mulla lõimise määramine nn
· peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul - 1 nm Lõimis Füüs. savi tähistus nimetus grupeerimine sisaldus 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv 10%-20% sl saviliiv 20%-30% ls1 kerge liivsavi keskmised mullad 30%-40% ls2 keskmine liivsavi 40%-50% ls3 raske liivsavi rasked mullad 50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1
esmased tooted. Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
· alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi (osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus, % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv l1 5...10 Sidus liiv l2 Liiv l 10...20 Saviliiv sl 20...30 Kerge liivsavi ls1 30...40 Keskmine liivsavi ls2 40...50 Raske liivsavi ls3 50...65 Kerge savi s1 65..
Mulla peenes jaotatakse: *alla 0,000001 mm molekulid *0,000001-0,0001mm kolloidid *0,0001-0,001mm ibe*0,001-0,05mm tolm*0,05-1 mm liiv 14. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi(osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv- l1 5..10 Sidus liiv l2 Liiv-l 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 30..40 Keskmine liivsavi ls2 40..50 Raske liivsavi ls3 50..35 Kerge savi s1 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s
Tolm Liiv Mulla korese jaotus: Kruus Peenkivid Väikekivid Suurkivid Rahnud, pangad 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi(osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv- l1 5..10 Sidus liiv l2 Liiv-l 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 30..40 Keskmine liivsavi ls2 40..50 Raske liivsavi ls3 50..35 Kerge savi s1 65..80 Keskmine savi s2 >80 Raske savi s3 savi-s
nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara purustamise tõttu on liiv liikvele läinud. Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes - Vähe taimetoitaineid - Liikuv sõre substraat - Esinevad laiguti Nõmmede ja liivikute levik Laasimer (1965) annab ilma rannikukooslusteta pindalaks 12 500 ha, ilmselt on see tänapäeval tunduvalt väiksem puudub karjatamine, põlengud on allasurutud, raiesmikud metsastatakse, sõjaväepolügone ja piiri(kontrolli)alasid enam endisel määral ei kasutata. Endised tuiskliivadega rannikualad on lõplikult kinnistatud (Hiiumaa, Pärnumaa). Elustik Roomajad ja kahepaiksed Kivisisalik (LK II kat
· Jalgpall on see, kui 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja Hispaania võidab. · Kui su pimesool lõhkes, lõigati see välja. Nüüd on mu süda lõhkenud, miks keegi seda välja ei lõika? · Kõigepealt tuleb naerda, sest siis on terve päev rõõmus. · Kas ma mainisin, kui sa mind puudutad, saad otsekohe jalaga munadesse? · Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate. · Unistused purunevad tükkideks ja jooksevad nagu sõre liiv sõrmede vahelt. · Mõte temale kõditab natuke, aga ma ei julge unistustesse laskuda, sest olen varem põletada saanud. · Purusta ahelad, mis sind seovad. Ole vaba ja lenda! · I need someone, who would understand me, whatever I would say. · The clock stops, you can never sleep again. · Kas ei või naine teha valikut, mis põhineb lihtsalt ta oma tunnetel? Kas mehed tõepoolest usuvad, et naine ei saa ilma nendeta eksisteerida?
otstarbekas vaadelda, kuidas neid Eestis leiduvas õppekirjanduses klassifitseeritakse lõimise järgi: Tabel 6 Eestis kasutatav mullalõimiste klassifikatsioon (N. Katšinski järgi) Mulla lõimis ehk mehhaaniline Füüsikalise savi* Taimekasvatuslikud omadused koostis sisaldus, % Liiv Sõre liiv 0…5 Soojad, hea õhustatavusega, kuid ei seo vett ega toitaineid; puudub orgaaniline osa. Kasvupinnastes kasutatav tugimaterjalina. Sidus liiv 5 … 10 Soojad, hea õhustatavusega,
annaabi.ee 
