Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijaile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgrattureile ja mopeedijuhtidele, kes ületavad seda mööda jalgrattateed. Sama kord kehtib ka reguleeritaval ristmikul, mida ületatakse foori lubava tule ajal. SÕIT RISTMIKEL Pöörates vasakule või tagasi, peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale, või on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Ülaltoodud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega. SÕIT RISTMIKEL
Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka tagurdades. MANÖÖVRID
on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
ei ole sätestatud teisiti. Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või mis ei saa sõita kiiremini, kui 40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või keskel käesoleva määruse lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk: Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga "Sõidurajad ja suunad". Kui trammiliiklust takistatakse, tuleb trammitee vabastada. Kõrvalasuvad juhid peavad seda võimaldama. Reegel kehtib nii ristmikel, kui ka ristmikevahelisel teel SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse.
Kui jalakäijad ei jõua sõiduteed ületada rohelise tulega ja neile süttib punane tuli, peavad autojuhid võimaldama jalakäijatel ohutult sõidutee ületamist vaatamata sellele, et autojuhtidele põleb juba roheline tuli ja jalakäijale punane! NB! Laiemal sõiduteel võib selline jalakäija välja ilmuda teise sõiduki varjust! JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Kui trammitee on sõidutee keskel, peavad rööbasteta sõidukite juhid teed andma trammi peale minevatele ja sealt tulevatele jalakäijatele. Kui tramm seisab ja jalakäijaid ei ole, võivad autod ettevaatlikult liikuda, arvestades ka viimasel hetkel trammi peale tormavate või sealt väljuvate jalakäijatega. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Sõiduauto juht peab arvestama, et bussi varjust võivad talle ette tulla jalakäijad ja seetõttu ei olegi ülekäigurajal lubatud teisest sõidukist möödumine.
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse.
suundadest sõitvatele sõidukitele. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. Erinevad olukorrad lisasektsioonidega fooride puhul - rööbassõiduk (tramm) Tingmärgid: - rööbasteta sõiduk Kollase vilkuva tulega foor Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Ühissõidukifoor Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: · ülemine keelab sõita (võrdne punanase tulega)
astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. §39. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §40. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. §41. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat. §42. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel. §43. Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.
suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. 1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. 2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile. TERMINID · Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. · Ratastraktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori
Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Autod võib jaotada sõiduautodeks, bussideks ja veoautodeks: · Sõiduauto on maksimaalselt üheksa istekohaga (sh juhi koht) auto, mis on ette nähtud reisijate veoks. · Buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli · Veoauto on veoste veoks ette nähtud auto.
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide
peedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast mööda- sõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti NB! Uues seaduses alltoodud teeandmise kohustus puudub Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile Muudatused liiklusreeglite osas Tee andmise kavatsusest märku andmine Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust
a) Mehhaaniline vedrustus b) Pneumaatiline vedrustus c) Hüdrauliline vedrustus 77-Mis on masina käiguosa ülesanne? Raskuse üle kandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. 78-Nimetage ehitusmasinate käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) Pneumoratas b) Roomik c) Rööbas d) Sammuv e) Tigu 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. a) Auto veerev koosseis b) Traktor c) Veduk 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) Konveier b) Elevaator c) Pneumotranspordivahend d) Aerotranspordivahend 81-Nimetage auto kolm põhielementi. a) Mootor b) Kere c) Sassii 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) Madelauto b) Kallurauto c) Tsistern- ehk paakauto d) Furgoonauto
76-Nimetage masinate vedrustuses kasutatavad elastsete elementide tüübid. a) mehaanilist, b) pneumaatilist ja c) hüdraulilist vedrustust. 77-Mis on masina käiguosa ülesanne? masina raskuse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. 78-Nimetage EM käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) rööbas, b) pneumoratas, c) roomik, d) sammuv, e) tigu. 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) konveierid, b) elevaatorid, c) pneumotranspordi vahendid, d) aerotranspordivahendid 81-Nimetage auto kolm põhielementi. 1 mootor, 2 kere, 3 sassii. 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) porte- e madelautod, b) sadul- e vedukautod, c) kallurautod, d) tsistern- e paakautod, e) furgoonauto, f) eriotstarbeline auto. 83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi
3) alarmsõiduki ülevaatus on alarmsõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 4) ARK büroo on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) allüksus maakonnas/linnas; 5) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud sõitjate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trollibussi; 6) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv; 7) eksamisõiduki ülevaatus on eksamisõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 8) erakorraline ülevaatus on sõiduki ülevaatus, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav
annaabi.ee 
