4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi.
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
Greip „Nagu puuvili greip, on ka ansambel Greip sama värske ning muusika vitamiinirohke“ Ansamblist Alates 2006. aastast Pärit Pärnust Viieliikmelne a cappella-laulugrupp Eriilmeline repertuaar 2010. aastal ilmus debüütalbum „Üks viis“ Koosseis Karin Leetsar – sopran Mari Holm – alt Fred Rõigas – tenor Rauno Muttik – bariton / beatbox Reimo Kiisk – bass Madis Isand – helirežissöör Saavutused Kevadümin 2006 Kevadümin 2007 2007. a Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad Leipzigis rahvusvaheline vokaalansamblite konkurss VIII Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2011 Muusika
· Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad · Porrulauk · Põldmari
· Hooajaline köögivili Kasutamine: · Võileiva katteks · Toorsalatites · Kapsasuppides (taliredis) · Kaunistusena 2.4. Pastinaak ehk aed-moorputk · Rikkalikult süsivesikuid · Sisaldab K, Mg, Cu, P, foolhapet, C- ja B-sühma vitamiini · Puhastab organismi, aitab reuma korral Kasutatakse: · Valmistatakse nagu porgandit ja naerist · Toorsalatina · Pudrus · Suppides · Köögiviljaroogades · Lisandina prae kõrvale 2.5. Must rõigas · Pärit Vahemere idaosast · On sama kibeda maitsega kui mädarõigas · Musta koore all on kõva ja valge viljaliha Kasutamine: · Kuna must rõigas on väga kibeda maitsega, tuleb seda eelnevalt töödelda soolaga · Salatites · Keedetud või küpsetatud mustal rõikal onkaalikat meenutav maitse · Suppides · Köögiviljaroogades · Omlettides 2.6. Must juur; piimajuur · Sisaldavad Na, B- ja C-vitamiine, Mg, P ja inuliini (SV mida diabeedikud võivad
liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju).
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lä...
HIV peab saama muu viirusega kokku, et tekiks AIDS. (Kuigi AIDS on HI-viiruse lõppfaas) · 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu organism ei suuda võidelda (immuunsüsteem on liiga nõrk) Ravi · Siiani pole välja arenenud AIDSi vastu mingit ravi leiutatud!!! Kasutatud kirjandus Raamatud: · Elmar Rõigas " Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS" Tallinn "Valgus" 1988 · Maarike Harro ja Kristi Rüütel "HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine Tartu 2004 · TEA lk 234 Internet: · http://en.wikipedia.org/wiki/AIDS
Nälg või stress panevad ajus serotoniinitaseme kõikuma. Need muutused mõjutavad ajupiirkondi, mis aitavad inimestel oma viha kontrollida, näitas Cambridge´i teadlaste uurimus. Avastus võib selgitada, miks on mõned inimesed agressiivsemad, kui teised. Depressioon Kuidas teda saadakse? Korrapärane treening: 3x nädalas minimaalselt 20 minutit( näit: jooksmine, jalgrattaga sõitmine, ujumine, kõndimine). Toidust:Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust. Antidepressandid Tugev sotsiaalvõrgustik ja korras suhted lähedastega
on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib
sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu.
Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei
Kontserdiarvustus - ,,Küünlavalgel õhtul'' 13.novembril käisin Villa Wessetis kuulamas kontserti ,,Küünlavalgel õhtul''. Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö''
paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid.
Sügavkülmutamine Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Toiduainete ettevalmistamine sügavkülmutamiseks Köögiviljad - Tuleb kõigepealt puhastada ja pesta ning seejärel blaneerida, et hävineksid pinnafermendid, mis võivad toiduaine maitset ja aroomi halvendada. Selleks aseta köögiviljad sõelal kõigepealt 2-5 minutiks keeva vette ja siis jäävette, et katkestada käärimisprotsess. Puuviljad - Võib külmutada toorelt
teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud
aurutatud toit (muna), riis, segasalat, seened, bambusekasvud, puuvili. Magustoite ei valmistata. Jaapani toitude põhimaitsed Jaapani toitudes valitseb põhimaitsete tasakaal, mis saavutatakse järgmiste toiduainetega. SOOLANE: lisaks soolale soja ja mingil määral ka miso-pasta. MAGUS: peale suhkru ka mirin magus riisivein toidu valmistamiseks. HAPU: Jaapani riisiäädikas, tsitruselised või sidruni-apelsini-greibimahla segu. KIBE: rõigas, sidrunikoor. TÄIDLANE-HÕRK (seda iseloomustab jaapanikeelne sõna umami, mida võiks tõlkida "tahan-veel-tunne"): MSG, kuivatatud toiduained, sojakaste. Vahel võib mõne põhimaitsekomponendi asendada teisega, kuid mitte kõik neist ei ole asendatavad. 7 Igapäevaseid kulinaarseid mõisteid Sunamono salat, marinaad. Dashi puljong, supp. Nimono keedetud toit. Yakimono hautatud toit. Agemono praetud toit
noorema generatsiooni inimesed saaksid seda näha. Endal on ka unistus minna Pariisi ja triumfikaart lähemalt uurida. KASUTATUD KIRJANDUS Erilaid, T. Kuidas Pariis sai maailmakuulsa triumfikaare http://www.ohtuleht.ee/388512 (20.01.2013) Erilaid, H. AJA JÄLG KIVIS. Triumfikaar Pariisis (20.01.2013) http://arhiiv.err.ee/vaata/aja-jalg-kivis-aja-jalg-kivis-triumfikaar-pariisis Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, M. Eneke 4. Tln:Valgus 1986 (lk 89) (21.01.2013) Klassitsism (20.01.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism Sööks ühe õuna Pariisi triumfikaare all? (20.01.2013) http://www.maripuu.eu/tag/pariisi-triumfikaar/ Triumphal arch (20.01.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Triumphal_arch Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Kirjastus Kunst 1984 (20.01.2013) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/arhitektuur.htm
Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil ises...
inimesed, kes iga päev selle sõja tõttu kannatama peavad, võivad rahulikult edasi elada kartmata ilma jääda oma eluasemest, sõpradest ja tuttavatest, perekonnaliikmetest ja rahvusliku enesemääramise õigusest, ja et nendeski riikides hakkab toimuma areng nii, et erinevaid huve esindavad rahvused suudaksid oma probleemid lahendada diplomaatilisel teel, mitte sõjakirvest viibutades. 14 . 4 Rõigas, Anneli. "Kauge" sõda Balkanil teise Liibanoni algus? 3. Rahva Hääl 3. detsember 1993, lk. 3. Kasutatud kirjandus 1. Bahovski, Erkki. Kas uus vaatus Bosnia sõjateatris? Postimees 19. juuli 1995, lk. 9. 2. Bosnia agoonia algas serblaste mässuga; Lühiülevaade konflikti üksikasjadest ja peaprobleemidest. Eesti Sõnumid 1. september 1995, lk. 5. 3. Bosnia sõja lühiülevaade. Sõnumileht 15. detsember 1995, lk. 7. 4
Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest? Valge redis on porgandi kujuga (koonusekujuline) ja suurem punasest, punane on väike ja tavaliselt ümar. Punane on kibem, aga ka mahlakam. 19. Anna redisele kulinaarseid kasutussoovitusi. Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 20. Millise maitsega on rõigas? Maitse on terav, meenutab mädarõigast. 21. Kuidas kasutatakse rõigast kulinaarselt? Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22. Millised on seller liigid? Liigitus: leht-, vars- ja juurseller. 23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked?
.... 6 lk Minu kodused meetodid................................................... 7 lk Kasutatud kirjandus.......................................................... 8 lk Mis on sügavkülmutamine? Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Kui soovid säilitada marja (ka köögivilja) maitset, koostist, välimust ja toiteväärtust, siis külmuta see. Külmutamise ajal vesi jäätub ja mikroobide tegevus lakkab. Mida madalam on säilitustemperatuur, seda parem on see säilimise seisukohalt. Liiga pika säilitamise puhul võivad ensüümid rikneda, samuti ei talu rasvased
Naeris Ristõieline 2 +1-+3 -3 saviliiv, liivsavi- 6,5-7,2 ristõielised 20x50 10- sügavapõhjalin Ei sobi 15x40- Rõigas Ristõieline nii ja naa 15 e huumusrikas- 6,0-7,0 ristõielised 1-2;2-3 50 erilisi nõudeid Ei sobi 3-4x10- Redis Ristõieline 1 +15-+18 -5 ei ole 5,6-7,0 ristõielised 12 on kerge kuni
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Toorsalateid valmistatakse noortest värsketest aedviljadest.Ühekorraga valmistatakse täpselt nii palju salatit , kui ära süüakse, seistes väheneb salati väärtus, halveneb maitse ja värvus.Aedvilju võib peenestada mitmel viisil : · Lehtviljad(leht- ja peasalat,spinat,oblikas,kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks. · Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad(porgand,peet,kaalikas,mädarõigas,seller,must ja valge rõigas,õun jms.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel. · Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad(kurk,tomat,kõrvits,sibul,redis,õun,kapsas,jm) lõigatakse ketasteks,kuubikuteks, sektoriteks,kangideks või ribadeks. Kohe pärast tükeldamist segatakse aedvili maitseainete või kastmega, sest need aitavad säilitada C-vitamiini.Lisatakse suhkrut,soola,marjamahla,maitsetaimi jm. Aedvilju keedetakse kaanega kaetud nõus tasasel tulel
Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7
Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg. Nimetatakse salatite kuningaks ja koos sellega moodustuvaid raskesti lahustuvad soola ühendeid, mis võivad ladestuda siseorganites Kasutatakse nii soolastes, kui ka magusates toitudes (pasta värv) Säilitatakse jahedas ja niiskes JÕULISEMAITSEGA KÖÖGIVILJAD Rucola ehk põldvõõrkapsas Kasvab looduslikult vahemeremaades Maitse meenutab röstidud vilja, pähklit, rõigas, hapuoblikas Teravalt vürtsikas Segatakse pasta ja risotto hulka Kasutatakse pesto valmistamisel basiiliku asemel Salatsigur Nimetatakse''kalamarjaks'' köögiviljade hulgas Roheline on mõrkjam ja kollane mahedam Väga õrn muljumine, vigastuste ja valguse suhtes- muutub mõruks Ei tohi töödelda raudnõudes kaotab värvi ja maitse, muutub mustaks Juurt kasutatakse sigurkohvi(kofeiinivaba) tootmisel. Lehtsigur ehk endiivia
Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem) Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega
Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Maitseained- 17- 19 saj sool, mesi , sinep, köömned , kadakamarjad, ürdid,piparmünt, pune, majoraan, roheline sibul, till
meie ajus salvestatakse. Teema oli väga väga huvitav ja nüüd tunnen, et oskan paremini enda pead kasutada igapäevaselt koolis käies. Need teadmised mälu kohta, mis ma töö koostamise käigus sain, olid väga olulised ning kavatsen neid teadmisi tulevikus kasutada selleks, et minu õpiedukus oleks parem. 18 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 2. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 4. köide Tallinn: Valgus, 1986 3. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 4. Eesti Entsüklopeedia köide 5 Tallinn: Valgus, 1992 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Eesti Entsüklopeedia köide 10 Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Pavlov [01
oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid.
Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla. Jalakas tooed seemned. Söödavad Künnapuu toored seemned söödavad. Õlirikkad seemned Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele. Inimese jaoks söödav on pävalill aga ka ohakad, takjad ja võililled. Lisaks on omased ristõielistele: kapsas, naeris, kaalikad, rõigas, sinep, põldsinep, raps, merisinep, õlituder jne. Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas sisaldavad väävliühendeid. Roosõielised (roosiõli eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks. Okaspuud neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned. Pärn ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev. Kaselised- kõlbavad ka süüa. Verev kontpuu temal vljaliha õlirikas
töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses. Kasutamise kuupäe: 7.11.2013.a, allikas http://www.stat.ee/65331 8 Statistikaamet. (2013). Kinnisvara majandusnäitajad. Kasutamise kuupäev 8.11.2013.a, allikas http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/09Kinnisvara/03 Kinnisvara_majandusnaitajad/03Kinnisvara_majandusnaitajad.asp Varblane, U., Eamets, R., Themas, A., Rõigas, K., Masso, Jaan., Kaarna, K., (2012). Teenusmajanduse sektori kaardistamine. Kasutamise kuupäev: 3.11.2013.a, allikas http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/teenusmajanduse_uuringu_loppraport _12_10_2012.pdf Värnik. R. (2013). Eesti maapiirkondade ettevõtluse ja tegevusvaldkondade areng. Kasutamise aeg: 6.11.2013.a, allikas www.epkk.ee/6402 9
idanevuse säilimist erinevatel köögiviljadel, kusjuures mingit seost, miks seemnete idanevus erinevatel köögiviljadel ulatub ühest kuni kümne aastani ei õnnestunud töö autoril leida. Tabel 3 Seemnete idanevuse säilivus erinevatel köögiviljadel (autori koostatud Paasik, 2008 põhjal) Seemnete idanevus Köögivili Sugukond 1-2 aastat Pastinaak Sarikalised 1-2 aastat Mustjuur Korvõielised 2-3 aastat Rõigas Ristõielised 2-3 aastat Aedseller Sarikalised 2-3 aastat Apteegitill Sarikalised 2-3 aastat Aedsalat Korvõielised 2-4 aastat Porrulauk Liilialised 3-4 aastat Redis Ristõielised 3-5 aastat Naeris Ristõielised 3-5 aastat Baklazaan Maavitsalised 3-5 aastat Aeduba Liblikõielised
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
g24b07250_1_0. 3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/. [15.05.2015] 17 4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja- pikaajaline-maumllu.html. [16.05.2015] 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 18
kuid kõrgematel töölistel (jaama ja küttelao korraldajad, vedurijuhid ja nende abid) oli oma kutseühing. Pensioniseadus käis nii, et pensioni said ainult need, kes kuulusid (ameti)kutseühingusse. Kui juhtusid ülemaga kuidagi vastuollu, oli kõige parem uus koht otsida. Tööaeg oli 12 tundi. Nais ja meestööliste palga vahe oli väga suur, kuigi töötati ühel ja samal tööl, teenis naine palju vähem. Vedurijuht teenis 250, tema abi 150, tema ise 32krooni kuus. Juhan Rõigas, töötas aastatel1910 1954. Töötas teemeistrina. Töötingimused on olnud kogu aeg enamasti ühesugused. Teed ja majade remondid olid kõik teemeistri käes. Väljas töötati 15 tundi järjest. Tööpäev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kaheksa. Töötasu oli väike. Naistöötajaid oli vähe. Hugo Toome, töötas 1934. aastast. Oli lõpetanud sõjakooli ja oli ka jaamakorraldaja. Üldse töötas Türi jaamas 35 inimest, neist naisi oli 7
ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Fursettlaud on lauakatmisviis. Serveeritakse rohkesti kuumi ja külmi suupisteid ning söömiseks tarvitatakse kahvleid ja lusikaid. On sarnane rootsi lauaga. Vahe kahe lauatüübi vahel väljendub vaid toidu hulgas. Fourchette-lauas peaks saama veidi suhu pista, Rootsi lauas aga korralikult süüa. I, II praktikum: Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Naeris, peet, kaalikas, must rõigas ja porgand. Köögiviljad lisatakse liha- ja kalaroogade juurde, tehakse köögiviljasalatid, konserveritakse. Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame kartul, maapirn, batat Nimeta 5 seent ja nende kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. Shampinjonid, austerservik, kollane pilvik, kukeseen, siitake Seened võivad olla kogu roa põhitooraineks, asendades liha, kala või aedvilju. Neid võib aga kasutada ka toidule maitsekuse lisamiseks või toidu mitmekesistamiseks. Seente
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk. Naeri-hiilamardikas liiguvad ristõielistele kultuurtaimedele kui need õitsema hakkavad. Talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb pungadesse, nukkub mullas. Vastne ja valmik söövad tolmukaid, kroonlehti, sigimikku. Aastas 1 pk. Varre-peitkärsakas kaspas, redis, lillkapsas
.. " Pildid Enn Vetemaa ,,Kalevipoja mälestused" ,,Eesti näkiliste välimääraja" ,,Munad hiina moodi" ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." Kasutatud kirjandus 1. Eelmise sajandi Eesti kirjandus / P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu Künnimees, 2002 2. Eneke nr 4 / M. Jõeste, Ü. Karu, V. Masing, H. Oksa, M. Pärk , L. Raudtits, E. Rõigas / Kirjastus Valgus, 1986 3. Hõbedaketrajad / E. Vetemaa / Kuldsulg, 1999 4. Looming 1986 nr 6 / M. Unt / Kirjastus Perioodika, 1985 5. Looming 1996 nr 6 / O. Remsu / Looming, 1996 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/enn_vetemaa.htm
1 Horseradish Mädarõigas +6.8 Turnip Naeris +8.0 Carrot Porgand +9.5 Beet Peet, puna- +11.3 Red Radish Redis +16.7 Summer Black Radish Must rõigas +39.4 Puuviljad Limes Laim +8.2 Fresh Lemon Sidrun, värske +9.9 Tomato Tomat +13.6 Avocado (Protein) Avokaado (valk) +15.6 Säilitamata teraviljad ja kaunviljad
Näiteks ujuvate loomade liha oli lubatud süüa, maismaaloomadest aga siga kui roojane oli igal juhul keelatud. Toiduvalmistamist peetakse kunstiks ja hea kokk on väga kallis ning kõrge lugupidamisega. Samas peetakse islamimaailmas lihtrahva maiuseks granaatõuna, viigimarju, arbuuse, samuti hapendatud nisu, musti viinamarju, tammetõrusid, kastaneid ja praetud kundzutiseemneid. Hoidutakse ka kõikidest juur- ja puuviljadest, mis lõhnavad teravalt - rõigas, küüslauk, sibul, seller, või sisaldasid luukive - oliivid, datlid, aprikoosid, virsikud ja viinamarjad. Samas peetakse luksuslikuks magustoitudeks india oliive, luukivide tuumi, roosivees pestud suhkruroogu, Balhi aivat või süüria õunu. Vaatamata sellele, et Koraan keelab veini joomise, juuakse veini ohtralt ja kõikjal ning karistused selle eest on eri piirkondades erinevad. Veini juurde kuulub tants ja laul. Eriti laulmisesse suhtutakse sügava austuse ja tunnetusega
Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikk...
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tege...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2 Kuid siiski kasvavad palju tulekahjud mõttetult suureks tuletõrje raskendatud kohale jõudmise tõttu: seda nii varasema GPS-i puudumise tõttu, kui metsateede halva korrashoiu tõttu.3 Tõsiseltvõetavaid andmeid metsatulekahjudest Eestis on olemas aastast 1921. 1921-1969 toimunud metsatulekahjude reastaja arhiivimaterjalide põhjal on hr Peeter Rõigas. Kusjuures 1940-1948 aastatel toimunud metsatulekahjude kohta puuduvad andmed. Hr Henn Alton on reastanud metsatulekahjud aastate 1970-1990 ja hr Mait Tint aastate 1991-1999 kohta. Alates 2000. aastast on metsatulekahjude kohta andmeid koondanud hr Veljo Kütt ja algandmed alates 2001. aastast pärinevad Päästeametilt.4 Eestis kujundab metsatulekahjusid peamiselt kevad-suvine ilmastik (sademete sagedus ja kogus, keskmine õhutemperatuur, keskmine õhuniiskus jmt)
2 Aedviljatoidud ja supid 2.1 Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas, naeris, pastinaak, jaapani redis, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur ja aed-piimjuur. Juurvilju saab lisaks toorelt tarbimisele keeta, grillida, küpsetada, aurutada ja praadida.Need sobivad nii eelroa, põhiroa kui ka magustoidu valmistamiseks. 2.2 Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
