=0,00032 m3/s =19,2 l/min Vastus: Silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus on 19,2 l/min. Ülesanne 7 Antud: Torustiku siseläbimõõt: d= 24mm =0,024m Vedeliku voolamise kiirus: v= 1m/s Vedeliku tihedus: = 860kg/m3 Torustiku pikkus: L =25 m Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur: = 20 mm2/s = 20*10-6 m2/s Kohalike takistuste tegurite summa: =20 Leida: Milline on rõhukadu meetrites ja baarides-? Lahendus: Leiame kogu rõhukao vedeliku voolamisel kahe vooluristlõike vahel. See on arvutatav hõõrdekadude ja kohalike kadude summana: h1-2 = hh1-2 + hk 1-2 m hh1-2 - hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu ristlõigete 1 ja 2 vahel hk 1-2 - kohalikest takistustest põhjustatud rõhukadu ristlõigete 1 ja 2 vahel L v2 hh1-2 = m
ning kõrgus 0,24m, siis silindri ruumala on 'V=Sh, seega V=0,001256x0,24=0,000301 =0,301l ... mis tähendab, et pumba tootlikkus peab olema 6% mahuliste süsteemi kadude korral q= =0,32l/min Ülessane 7 (variant 3) Torustikus mille siseläbimõõt on 10 mm, voolab vedelik kiirusega 2 m/s. vedeliku tihedus on 800 kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on20 . Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re<2300, järelikult tegemist on laminaarse voolamisega, arvutan hõõrdetakistuse teguri.
d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 0,51 l/min. Ülessane 7 (variant 12) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 24 mm v = 2,5 m/s = 750 kg/m3 l = 40 m = 15 mm2/s = 32 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus.
d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 2,27 l/min. Ülessane 7 (variant 14) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 16 mm v = 3,6 m/s = 750 kg/m3 l = 60 m = 20 mm2/s = 20 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus.
Vastus: Lähteandmetes antud tingimuste puhul on vedeliku vooluhulk q läbi drosseli ava 59,8 l/min 8 Ülesanne 8. Variant 4 Ülesande 8 lahendamiseks on vajalik lahendada ka Ülesanne 7. Torustikus, mille siseläbimõõt on d = 12 mm, voolab vedelik kiirusega v = 2,5 m/s. Vedeliku tihedus on = 800 kg/m3 . Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja baarides, kui torustiku pikkus on l = 140 m. Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on = 30 mm2/s. Kohalike takistuste tegurite summa = 24 Lähtudes saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10 m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Valemid: Reynoldsi arvu leidmine vd Re =
Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 0,623 l/min. Ülessane 7 (variant 4) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 12 mm v = 2,5 m/s = 800 kg/m3 l = 140 m = 30 mm2/s = 24 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus.
1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahenduskäik: 1. Määrame voolureziimi Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel ∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4
v 1=1,42 , v =1,11 , v 3=26,57 , v 4=1,25 , v 5=1,9 arvutamise teel järgnevalt: s 2 s s s s Kõikide ristlõigete puhul on tegemist laminaarse voolamisega, vaid viimase ristlõike puhul on tegemist turbulentse voolamisega. 9 4. ISESEISEV TÖÖ NR. 4 4.1Ülesanne Ülesandes tuleb arvutada torustiku rõhukadu barides, kui torustiku pikkuseks on 100 meetrit. Kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s ja kohalike takistuste summa on 30. 4.2 Lähteandmed Variant 2 Torustiku siseläbimõõt: d=16 mm=0,016 m Vedeliku voolukiirus: v=2 m/s Vedeliku tihedus: p=850 kg/m3 Torustiku pikkus: l=100 m Kinemaatilise viskoosuse tegur: ν=25 mm2/s=0,000025 m2/s Kohalike takistuste summa: Σ=30� 4.3 Lahendus Ülesande lahendamiseks leian antud süsteemi kirjeldava Reynolds´i arvu, kasutades valemit
VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4
võtta V- kiirus m/s. Kasutatud tähised: · P-võimsus kW · V-kiirus · V õ -õhukulu m/s · Q p - masina jõudlus kg/h · µ - massikonsentratsioon · De- ristkülikukujulise õhukanali läbimõõt · Q- õhu mahukulu · p- rõhk · vh- hõljumiskiirus · 2 - materjali erimass tonni/m3; · p k = rõhukadu pa · p mh = Pneumotranspordi seadmete arvutamisel soovitatakse tootmisjääkide transportimisel võtta 1 (0,5-0,6), praamidelt teravilja mahalaadimisel = 25-30 ja teraviljakombinaatides =1,5-6,0. Õhu liikumiskiirus, mille juures materjali vertikaalses torujuhtme osas edasi kantakse, on erinevatelematerjalidele järgmine: teravili (nisu, rukis, oder), tootmisjäätmed - 18...20 m/s, teravili (riis, kaer), jahu - 20...22 m/s, soja, mais, hernes - 22 m/s. (1 lk 66)
1. Muutumatu rõhukao P korral dünaamilise rõhu tõusu korral teatava suuruse võrra (toru kitsene- mine) alaneb staatiline rõhk õhuvoolu kogurõhk jääb samaks 2. Rõhu langus mingil toru lõigul on võrdne kogurõhkude vahega selle lõigu otstel 3. Õhu väljumiskohas koosneb õhu kogurõhk ainuüksi dünaamilisest rõhust, s.t õhuvool omab seal ainult kineetilist energiat. Väljudes torust õhk hajub atmosfääri ja tema kineetiline energia kaob, s.t väljumiskoht kujutab endast ka rõhukadu Rõhukadusid torustiku pikkusel kirjeldab Darcy-Veisbachi valem: 1 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS l v2 p t = d 2 kus - hüdrauliline takistustegur, l toru pikkus, m d toru diameeter, m v2
Ventilaatori valimiseks on vaja teada tootlikkust, mille võib võtta võrdseks õhuvahetusega, ja ventilaatori poolt arendatavat rõhku. Vajalik rõhk koosneb õhutorustiku staatilisest rõhukaost ja vabarõhust (dünaamilisest rõhust) (joonis 5.7). Hüdrodünaamiline takistus õhutorustikus on mitme takistuse summa [3]: ∆p = ∆ph + ∑ ∆pk + ∆pn + ∆pi , (5.3) kus ∆ph on hõõrdetakistuse rõhukadu, Pa, ∆pk – kohttakistuse rõhukadu, Pa, ∆pn – nivootakistuse rõhukadu, Pa, ∆pi – impulsstakistuse rõhukadu, Pa. Hõõrdetakistus on tingitud gaasimolekulide liikumisel tekkivast omavahelisest ja molekulide ning toru vahelisest hõõrdumisest. Hõõrdetakistus avaldub valemiga λ v2 ∆p h = l ρ , (5.4) D 2
..........................................................9 4.1.1. Klappjaotid..................................................................................... 9 4.1.2. Siiberjaotid...................................................................................10 4.1.3. Bi- ja monostabiilne pneumojaoti.................................................11 5. PNEUMOJAOTITE VOOLUVÄÄRTUSED.......................................................12 5.1. Rõhukadu ja voolukiirus pneumojaotis...............................................12 6. PNEUMOJAOTITE PAIGALDUS...................................................................12 2 6.1. Pneumojaotite paigaldus ja töökindel toimimine................................13 KOKKUVÕTE................................................................................................. 13
S2=10mm 0m=0,9 0v=0,95 F1=? ; A2 =? S 2 A1 S1 A1 = S 2 A2 A2 = S1 10 240 A2 = = 24mm 2 100 F2 A1 F1 = A2 2500 240 F1 = = 25000 N 24 Vastus: F1 = 25000N ja A2 = 24 mm². Ülesanne 8 Torustik, mille siseläbimõõt on d=6 mm, voolab vedelik kiirusega v=6 m/sek. Vedeliku tihedus on =900 kg/m3. Arvutage, milline on rõhukadu meetites ja baarides, kui torustiku pikkus on l=30 m. Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on v=45 mm 2/s. On teada, et kohalike takistuste tegurite summa on = 8 Antud: d=40 mm=0,04m v=6 m/sek =850 kg/m 3 l=220 m v=60 mm2/s=6*10-5m2/s = 45 Leida: h1-2 = h1-2 + hk 1-2 L v2 hk 1-2 = * d 2g vd 6 * 0,04 Re = = = 4000 turbolentne voolamine v 6 * 10 -5 0,3164 0,3164 = 4
tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil 2 1 ρw Δ ph =λ d 2
tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu ph ja kohttakistuse rõhukadu pkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil
impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia. Potensiaalne energia ja staatiline rõhk vähenevad. Teatud kaugusel diafragmast saavutab voolukiirus oma esialgse väärtuse nind staatiline rõhk osaliselt taastub. Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu. Ahendkulumõõtur koosneb kuludiafragmast, piesomuundurist ja nendega ühendatud numbrinäiduga mõõteriistast. Staatiline rõhulang vahetult diafragmas sõltub vedeliku kulust. Veevoolu avamiseks mõõtepaaki ja sellest möödajuhtimiseks järjekordse veekulu reguleerimise ajal on ettenähtud kraan 4. Rõhulangu möödetakse mõõteriistaga 6, mis saab 3 impulsi piesomuunduri 8 kaudu
2 32 Δp k =45× 900 × =182250 [Pa] 2 Leian kogu rõhukulu, liites hõõrdetakistuse ja kohttakistuse. Δp 1−2=Δp h 1−2+ Δp k1−2 ¯¿ Δp 1−2=826200+182250=1008450 [ Pa ] =1 [ MPa ] =10¿ Vastus: Reynolds’i arv Re=1875. Hõõrdetakistus laminaarsel voolamisel λ=0,034 . Rõhukadu voolu ristlõigete vahel on Δp h 1−2=826200[ Pa] . Kohttakistus ¯¿ Δp k =182250 [Pa] . Kogu rõhukulu Δp 1−2=10 ¿ .
𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse. Kompressor-Jahuti-Suruõhu reservuaar- trassifilter- kuivati- Pneumotorustik-Õhu ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil-
D6-D7 11 9 67 0,00018 10 5. D7-D8 11 9 67 0,00018 340 D8-D9 11 9 67 0,00018 5 D9-D10 11 9 67 0,00018 5 D10- 11 9 67 0,00018 D12 5 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1. Vedeliku voo kiirus 2. Re arvu väärtus 3. Rõhukadu 4. Eu kriteeriumi väärtus Eu = p w 2( ) 5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused l w2 ph = d 2 w2 pkt = 2 1a) 1b) 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil = 0,316 Re-0,25 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused Tabel 1.2 Sirgetes torudes voolamise arvutustulemused Katse Torusti Vee kiirus
Kaablid sidekanalisatsioonis,on plasttorudes ja 40cm-1m sügav Kaablid tunnelites ja kollektorites Soomustatud kaablid pinnases,sügavusel 80-1m, katstuna tellistega Sidekaablite vaatluskaevud hargnemisel,käänukohtades,ja sirgetel 150m vahedega Nõuded torule ja liidetele: Tugevus-võtab vastu rõhurõhutugevus)klasss,välis koormusi ka liiklus vahendite näol(rigtugevus klass) Tihedus-ei tohivälja ega siis imbuda. Siledus-seest sile muidu tekib hõõrdetakistus,rõhukadu mõjutab pumpasid ja ekspluatatsiooni Korrosioonikindlus-oleneb omadustest väga oluline näitaja tagamaks tõõkindlust ja kasutusiga kindlus-peab säilima tugevusnäitajad ka kõrgematel temperatuuridel Torude liigid: Plasttoru-tarbeja reovee-.gaasi-,drenaazi-,kaablikaitsetorustikes. Eelised: Pikk kasutusaeg 50-100a kannatab pinnases sööbivaid kemikaale.KK sõbraslik,taaskasutus Siledus-väiksem voolutakistus,kergem puhastatvus
Kui Re on väiksemvõrdne 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega (v max=2Vkesk) 18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris. Seega kolvi liikumise kiirus: v1 = q1/A1 Kolvi liikumis kiirust saab muuta drosseli abil. 19) Vedeliku voolamisel esinevad voolu takistuste liigid ja neist tingitud rõhukadu mõjutavad tegurid (voolureziim, takistustegurid, voolukiirus, torustiku ehitus, jne). Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: - hõõrde- ehk lineaartakistused, - kohalikud takistused. Vedeliku voolureziimid: *Laminaarne e. Kihiline voolamine. *Turbulentne e. Keeriseline. 20) Kirjeldage, millised on voolava vedeliku mehaanilise energia vormid. Nende omavaheline seos. Energia vorme on kaks : kineetiline ja potentsiaalne energia.
ületa 90°C. Kuumaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, alampiir on üle 30°C ja vee temperatuuri ülempiir üle 90°C. Vee temperatuuri ülempiiri võib kehtestada veearvesti valmistaja ja selle arvväärtus märgitakse veearvestile. Suurim voolukulu Qmax või qs - suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu. Nimivoolukulu Qn või qp - kulu, mille väärtus võrdub ½ Qmax. Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, s.t pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu. Ka nominaalkulu. Väikseim voolukulu Qmin või qi – voolukulu, millest alates ei tohi arvesti ületada lubatud piirvigu ja mis on määratletud Qn-ist sõltuva muutujana. Ka minimaalne kulu.
Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elementidega filtrid. Mahtfiltrid. Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 12.Filtrit iseloomustavad näitajad: Nimivoolik, Minimaalne rõhulang filtris, tihedus, -arv, purunemisrõhk? · nimivooluhulk- minimaalne vooluhulk, mille tagab filter antud rõhulangu puhul. · minimaalne rõhulang filtris on rõhukadu uues, saastamata filtris kindla vooluhulga korral. · filtri tihedus iseloomustab filtri poolt kinnipeetavate osakeste suurust. · - arv- näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. · purunemisrõhk ISO 2941 normidega määratletud rõhulang filtris, mida filterelement talub antud vooluhulga korral 13.Millest on sõltuvad hüdrovõimendilt saadava võimenduse suurus? Seda piiravad asjaolud?
Koroneerivale ja sadestuselektroodidele antakse alaldatud või impulsspinge (80...100 kV), mis tekitab elektroodide vahel koroona, mis paneb gaasi ioniseerima neg-selt, mille toimel need liiguvad sadestuselektroodidele. Tuhk eraldatakse elektroodidelt mehaanilise raputamise teel. Gaasi liikumise kiirus ei tohiks ületada 1 m/s. Elektroodide vaheline kaugus 300...400 mm. Efektiivsus alla 10 mg/Nm3. Eelisteks kõrge efektiivsus, sõltumatus gaasi temp-st, madalad käidukulud, väike rõhukadu ja väike tundlikkus üksikelektroodide rikete suhtes. Puudusteks efektiivsuse sõltuvus tuha omadustest (eritakistus) ja abiseadmete suhteliselt kõrge hind. Tuhaärastussüsteemid kogub el.jaama kateldes tekkiva slaki ja suitsugaaside puhastussüsteemis kinnipeetud lendtuha kokku ja toimetab selle tuhaväljadele, tuhahoidlasse või valmistab ette transpordiks tarbijatele (kasut tsemendi tootmisel, betoonides, ehitusmaterjalides ja põllumajanduses) 7.Generaatorite jahutus
Vedelik voolab rotameetris alt ülessse. Vedelik voolab läbi pilu ujuki ja seina vahel. Ujukile mõjub raskusjõud ja vedeliku liikumisest tingitud hõõrdejõud. Voo dünaamilise rõhu tõttu liigub ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus Nagu sai varem mainitud, Bernoulli võrrand reaalvedelikude jaoks sisaldab survekadu (rõhukadu), mis on tingitud hõõrdetakistuskadudest (fluidumi sisehõõrdumine, energiakadu keeriste tekkimisel turbulentsel voolamisel, ning hõõrdumine vastu torude seina) ja kohttakistuskadudest (torude ahenemised ja laienemised, kääned, kraanid, ventiilid, jms.). Järgnevalt vaatleme neid põhjalikumalt. 3.4.3.1 Hõõrdetakistus Hõõrdetakistus fluidumi voolamisel sõltub nii selle iseloomust kui ka voolamise kiirusest, toru pikkusest ja läbimõõdust.
Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja.. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe ,mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis-sulgemise mehaaniline mehhanism). Klappide arv oleneb pumba tootlikkusest. Kui pumba tootlikkus on suur pannakse mitu imi-ja srveklappi. Klapid peavad: - avanema ja sulguma kiiresti, - omama löögivaba tõusu ja sulgumist, - sulguma hermeetiliselt, - omama väikest voolava keskkonna takistust (väike rõhukadu), - materjal peab olema korrosiooni- ja kulumiskindel. Klappide avamiseks ja sulgemiseks kasutatakse nõrku korrosioonikindlast materjalist klapivedrusid. Kiireks klapi avamiseks ja sulgemiseks peab klapi mass olema väike. Väike mass kindlustab ka klapi löögivaba töö. Klapi löögivaba tõus ja sulgumine sõltub ka klapi tõusu kõrgusest . Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga nhmax < 600..
Ekin = v2/(2g). Seega võib avaldada Bernoulli võrrandi voolu erienergia kohta pumba veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g)
veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus 2 - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm ), - v0 on voo kiirus veepinnal , - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas ning - hti survekadu imitorustikus . - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - z1 on vedeliku asendienergia imiavas (geomeetriline imikõrgus). - hti ,rõhukadu takistustest imitorus Oletame ,et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null ja voolukiirus veepinnal on null v0 = 0 - pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) st. et tegur pi /( g) = 0 - vedelik imitorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imitorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus
sisaldada lisandeid. Vesi keemiliselt töödeldud. Need tingimused täidetud siis võib kasutada joodetud varjanti kui on aga kahtlused siis tasub kasutada tihenditega siis saab aaegajalt puhastada kui vaja. Nende valmistamiseks tuleb anda ette temp-d primaarpoolel ja sekundaarpoolel. Primaarpoolel voolab trassi vesi ja sekundaarpoolel tagasivool küttesüsteemis. - Samuti peab olema teada vooluhulgad. - Samuti suurim lubatud rõhukadu. Hüdrauliline takistus vaja välja arvutada. - Soojuskandjate omadused samuti vaja teada. - Tööplaatide materjali on vaja ka teada. - Soovitatavad liitmikud Mõõteriistad mida kasutatakse · Pagaldatakse termomeetrid(kaitsutud mehaaniliste vigastuste eest) · Manomeetrid(täpsusklaas 2,5) · Veearvestid küttesüsteemi toiteks kasutatava vee mõõtmiseks
3.5 Hüdrodünaamiline pinge vee voolamisel pinnases Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika
Toru asetamisel pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud valem muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu K0=1sin. Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda plastsusarv. pinnase jäikusest ning pinnase deformeerudes koguneb torule koormus pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse 6.4 Aktiivsurve 6.4
3.5 Hüdrodünaamiline pinge vee voolamisel pinnases Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud
annaabi.ee 
