Läänerindel muutuseta
"
Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all,
lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid.
Kirjeldatud on ka õudusi hospidalis.Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust
maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk
kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka
erinevate närvivapustuste üle elamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev
oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Pidev surmahirm ja piinades ligimese nägemine ei
mõju sõduritele hästi. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikalt surnud kaaslastest sõja
lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.
,,Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme
põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime