KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures.
annaabi.ee 
