Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Ülesannete püstitus 6 7) märgid, string luua vektorist valitud juhuslikest märkidest 17) vektori negatiivsete elementide summa 8 29) jada järgmine liige, näiteks: 2, 5, 8,… jada ja tulem luua programmiga 39) veeru number, kus asub maatriksi minimaalne element 14=>4 45) elementide summa ruutmaatriksis ülalpool peadiagonaali 55) maatriksi elementide absoluutväärtuste summa juhuslikus veerus oma 63)pindala 73)nurk 100) viktoriin aeg_1 64.253906 trahv 20 7 39 aeg_2 rekord 17 J 55 Start 29 17 7 29 73 73 39
rjenumber. rjenumber. sitavad väärtused. Leiab ristkülikmaatriksist absoluutse A,m,n maksimumi ja selle asukoha. amaks=A(1,1) rn=1 vn=1 i=1...m j=1...n ei amaks=A(1,1) rn=i vn=j A(i,j)>amaks amaks, rn,vn Leiab ruutmaatriksis maksimaalse elemendi ülalpool peadiagonaa A(), n maks = A(1,1) vn=2 rn = 1 * i = 1... n-1 * j = i+1... n ei Ai,j > max maks = Ai, j rn = i vn = j Next j Next i maks, rn, vn alpool peadiagonaali.
miga. 153 Determinant ja lineaarvõrrandisüsteem Kuigi väga põnevaks osutuvad nii kui muu suurusega maat- riksid, keskendume edasises ning maatriksitele. maatriks Esiteks tutvustame ühte ruutmaatriksite (ruutmaatriksis on sama palju tulpasid ja veerge) karakteristikut, mida kutsutakse determinandiks. Seejärel üritame sel- gitada, kuidas determinandid on seotud lineaarvõrrandisüsteemide lahenditega ning kust ikkagi pärinevad kooliõpikute mõned müstilised võrrandisüsteemide lahendamisviisid. Käesolev peatükk ulatub kindlasti kooliprogrammist välja, aga ühtlasi aitab ehk
annaabi.ee 
