Kujutava geomeetria 7.loeng
kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks.
Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks.
Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus.
Normaalkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis
lõikab pinna telge täisnurga all. Pind on lõpmata ulatuslik nii telje kui moodustaja sihhis.
Kuulub konoidide klassi. Rakendusena ruutkere.
Ruutkeere s.o. keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külgsirget on
telje ristlõikajad.
Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab
pinna telge ühe ja sama teravnurga all. Pind lõikab ennast lõpmata palju kordi. Rakendusena
kolmnurkkeere.
Aksonomeetria
Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objekti piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks.
Akonomeetria jaotus:
annaabi.ee 
