On pigem inuitiivselt tautavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võiv olla ikkagi domineerivam. Kõige ebaefektiivsed on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse sõnumiga reklaamid võivad olla efektiivsed nt dramaatilised jne Siiski on populaarsemad positiivse alatooniga reklaamid on efektiivsemad Emotsionaalne seisund mõjutab tähelepanuprotsesse. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames kognitiivselt töödeldakse. *Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla(nt õhtul diivanil lõsutades vaatad meelelahutussaadet ning ruumitähelepanu on hajunud) *Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelelepanu vasakulej a vähem aktiveeruvad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. See on seotud lugemissuunaga.
Jekaterina Petuhhova Õige vastus on pilt nr 3, kuna meie tähelepanu tõmbab kohe poiss punase särgiga, kes istub siniste pallide seas. Värvilised pildid on erksad ja kindlasti tõmbavad tähelepanu, kuid nendel pole esilehüppamisefekti, kuna meie tähelepanu on tervel pildil. Pildil nr 4 pole esilehüppamisefekti, kuna seal pole ühte konkreetset ergast detaili, mis meie tähelepanu enda poole tõmbaks. 4. Mis on seesmine ruumitähelepanu? Nähtus, mil inimene on võimeline paremini oma tähelepanu suunama mingis ruumis olles (mitte väljas) Nähtus, mil inimene saab pöörata tähelepanu asjadele, samal ajal hoides pilku mingi teise asja peal (nö nägema silmanurgast) Nähtus, mil inimene suunab tähelepanu oma sisemaailmasse, emotsioonidesse, tunnetesse (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 52-53) 5
Ka negatiivse emotsionaalse mõjuga (samas dramaatilised, afektiivsed) reklaamid võivad osutuda efektiivseks. Siiski on positiivse alatooniga reklaamid reeglina efektiivsemad. Seksualse alatooniga reklaamid kutsuvad naistes esile negatiivse pingeseisundi, meestes positiivse erutuse ja energia vallandumise. Mehekeha seksuaalse alatooniga eksponeerimine on vastuoluline. Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007). • Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004). • Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH – kui on igavam, siis liigub pilk edasi, kiirustab üle info).
materjali hulga. Mälumehhanismides säilitatakse infot selle kohta, mis on oluline, mida on valida. Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes. Kuidas suunata inimest tähele panema teatuid asju? Ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine, eesmärgi püstitamine ja saavutamine. emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse. Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla. kui on hea tuju ja hea olla ning kõnnid tänaval siis on pea kõrgel ja vaatad kaugusesse, kui halb tuju siis vahid enda varbaid. Tugevalt emotsionaalsed aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitäheepanu paremale. Tähelepanu liigid:
Huumor tõmbab ja hoiab tähelepanu. Huumor levib- seda räägitakse edasi. Huumor süvendab kuuluvustunnet, eraldab „omad võõrastest“. Iga nali kulub, kui seda liiga palju korrata. On oht olla labane. Oluline on vahet teha „naljakal“ ja „naeruväärsel“. Halvustamine, olgugi naljakas, on negatiivse laenguga. Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist • Rohkem tähelepanu pakuvad rõõm, üllatus jne • Positiivseid emotsioone evivad pildid suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla Hoiaku uuringud (peamiselt arvamusuuringud) Peamine hoiaku uuringu meetod: Likert’i skaala (Linkert Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega:
psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente. Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. Tähelepanu on valiv taju. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse Tähelepanu ja sõnumi mõjusus on omavahel seotud, kuid üks ei tingi tingimata teist st. sõnumi mõjusus on muuhulgas määratud ka rakendatava mõjustustee (cognitive route) valikuga. Hovland’i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: alliks ustavus, sünumi omadused, vastuvõtja omadused, mõjutusteed. Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on
Tähehelanu aspektid: 1. Tähelepanu kui protsess nt selektsioon infotöötluses 2. Tähelepanu kui seisund nt subjekti virgeolek · Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, · mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida; · mälu määrab tähelepanu suunatuse. · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) · Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) · Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH kui on igavam, siis liigub pilk edasi ...
Kuidas toimub objektide ja tunnuste valik? - Valik asukoha järgi - Omaduste - Objekti poolt määratud asukohtade põhjal - Valik hilises töötluse staadiumis mis märab objekti faili, mis kontrollib indiviidi vastust Kõigepealt kiire paralleelne omaduste otsing – aeglasem tunnuste objektideks seriaalselt kombineerimine – kombineerimist saab mõjutada ruumitähelepanuga ja ülalt-alla mõjutustega nt eesmärgid. Mis on ja kuidas toimib selektiivne ruumitähelepanu? Sensoorsete signaalide eelistatud vastuvõtupiirkonna väljavalimine ruumis. Ruumitähelepanu lubab inimestel selektiivselt töödelda visuaalset infot, määrates ruumiosad erinevateks prioriteetideks Mis on ja kuidas toimib seesmine ruumitähelepanu? Võime suunata TP fookust isegi kui pilk on fikseeritud. Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga.
emotsionaalne seisund mõjustab ka reklaami vastuvõttu (leinaseisund moonutab vahuveini reklaami ebameeldivaks). · Emotsionaalne apellatsioon taotletakse reklaami poolt esile kutsutud positiivse emotsiooni ülekandumist reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega). Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) · Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) · Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH kui on igavam, siis liigub pilk edasi .... kiirustab üle info)
suudetakse töödelda kontuuriinformatsiooni(nt nägemises ja kompimises). Taju on olulisel määral SEOTUD TÄHELEPANUPROTSESSIDEGA. TAHTMATU TÄHELEPANU puhul juhivad tähelepanu haaramist, suunamist ja keskendamist objekti omadused. TAHTELISE TÄHELEPANU puhul sõltub tajuobjekti valik isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Tahtmatu ruumitähelepanu jõuab käivituda ja tajuobjektile suunduda umbes 0,15sekundi jooksul, tahtelise tähelepanu suunamine vastavalt uuele eesmärglile võtab aega umbes 0,25-0,3s. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse, valguse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime.
avastatakse automaatselt, kuigi oluline on tunnuste kombinatsioon), oluline kui kiiresti jõuab lühiajalisse mällu ja kas saab korraga eirata Tähelepanu automaatne võime tõmmata tähelepanu sõltub peale tunnuste erinevuse suuruse ka TP kontrollseadistusest > (nt tähelepanematuse pimedus, nähtamatu gorilla illusioon) märkimisväärsed ja silmatorkavad muutused jäävad tähelepanuta Väline ja seesmine ruumitähelepanu - Väline – silmade liigutamise abil, liigutame silmi selleks et midagi näha. Tänu sellele võtame vastu erinevaid sisendeid. - Seesmine – valikuline fokusseerimine silmi liigutamata. - Fokusseeritud tähelepanu: taskulamp – nihutatav kitsale sensoorse välja alale, valgusvihi suurus ’timmitav’; valiidsed vihjed kiirendavad taju Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne või tsentraalne. Mõju sõltub
Lisaks sellele on ta tegelenus psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ning reklaamipsühholoogiaga. Suur osa tema uurimustest on interdistsiplinaarsed, jäädes eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia, psühhofüüsika ja neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus (metafoorina saab seda protsessi
korteksiga(!). glutamaat, võimendab ja ergastab õppimist ja mälu norepinefriin on erutava toimega mediaator, mis on seotud tähelepanelikkuse, emotsioonide, une, õppimise, meeleoluga. serotoniin seondub une, meeleolu, isu, kehatemperatuuri, valu, agressiivsusega, impulsiivsusega, depressiivsusega ning suitsiididega (,mille puhul serotoniini tase on häiritud). Ruumitähelepanu regulatsioon ajus Kui tähelepanu on kusagile suunatud, siis esmalt kiirusagaras käsitakse kõik vabaks lasta ehk tähelepanu nullida. Edasi antakse käsklus suunata uude kohta, sest on signaalid, et mingis piirkonnas on mingisugune huvipakkuv osa. Osa tööst toimub nii, et miski asi tõmbab tähelepanu, teistel käivitatakse süsteem aga otsmikusagara poolt. Kui me aga ei teadvusta, siis on süsteem teisene. Uni ja hüpnoos
annaabi.ee 
