1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid
kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise
korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis.
Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks
aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid.
Tuntud on ka aminohapped, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi
funktsioone. Valgud täidavad oma funktsioone iseloomuliku ruumilisestruktuuri tõttu, mis
tuleneb primaarsest struktuurist (aminohapete valikust ja järjestusest). Ahela lokaalset
korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur. Kogu valgumolekuli kolmemõõtmelist
struktuuri iseloomustab tertsiaalne struktuur. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest
polüpeptiidahelast, siis nimetatakse seda oligomeerseks valguks. Sellisel juhul osamolekulide
omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Valgumolekulide ruumilised