Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine
lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse
kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on
suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame
teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse
taevasfääril tähe aeglasest nihkumisest teiste, võimalikult kaugete tähtede suhtes. Tõelise
ruumikiiruse määramiseks peame teadma ka tähe kaugust. ( 1.)
Tähtede värvus
Palja silmaga vaadates võib märgata, et tähed on värvilised. Tähtede täpsem värvus määratakse
spektrist. Kui täht kiirgab palju sinist valgust, siis paistab ta silmaga vaadates sinakas, nagu
näeme peamiselt punakat valgust kiirgavat tähte punakana, seega tähe värvuse määrab tema
temperatuur. ( 1.) Selliseid spektrite järgi värvuse mõõtmisi saab teha ka fotomeetri ette
paigutatavate valgusfiltrite abiga.( 2