Kratt
Elisabeth läks linna ning linnas ükskõik kelle käest ta ka ei küsinud et kus kohast saaks kratti
endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk ,
kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta
inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas
et tema oskab kindlasti teda aidata. Ta kõndis ruttakalt poisi juurde , ning rääkis talle oma loo ära.
Poiss oli mõistev ja tahtis ise tüdrukule krati valmistada , tegi selle krati siis puust valmis ja andis
tüdrukule kaasa , sõnades tüdrukule veel et ükskõik millal tal tuleb tuju kratiga koos olla koputagu
kratile kolm korda paremale õlale ja kratt ärkab ellu ja kui ta kratist ära tüdineb siis koputagu kolm
korda talle vasakule õlale. Tütarlaps ei suutnud kauem vastu pidada jooksis koju ja koputas kratile
kolm korda paremale õlale