loomalikud instinktid (Kas...2008. Kas inimene on inimesele hunt?http://kodutud.com/viewthread.php? tid=4395&page=2#pid401392. 12.04.2008). · Inimene on inimesele hunt. Silmast silma suheldes lipitseb ta alandlikult, tõmbab saba jalge vahele, patsutab õlale ja lausub isegi mõne kiidusõna (Inimene...2008. Inimene ja hunt. http://www.virumaateataja.ee/251004/esileht/arvamus/15020510.php?&Y=2004&M=9. 12.04.2008). · Silver Anniko teos ,,Rusikad" annab ulatusliku läbilõike elust kodanlikus Eestis 1940ndate aastateni. Romaani põhiosa moodustavad inimeste elukatsumused. Nende saatuste kaudu avab autor lugejale erinevate sotsiaalsete kihtide elu, näitab kapitalismi kiskjamoraali ning lihtsate inimeste elu perspektiivitust (Anniko,S. 1979. Rusikad. Tallinn: Eesti Raamat). Silver Anniko romaani "Rusikad" moto kõlab: HOMO HOMINI LUPUS EST. Tõsi, mitte eriti originaalne, aga sobiv just sellele VÄÄRTTEOSELE (Erootika...2008
Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E. Rannet ,,Kivid ja leib" R. Kaugver -enamik romaane.. ,,Tee isa juurde", ,,Meie pole süüdi", ,,Vanamees tahab koju" A. Uustulnd ,,Tuulte tallermaa" E. Tegova ,,Humalaaias" jt A. Beekman ,,Valikuvõimalus" naistekas Vähem sotsialismi ummikutest, nt Kuusbergi ,,Vihmapiisad<" Juhtkohal romaan, pikem proosa.
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on Eestis viimaste aastate jooksul kasvanud.Selle alla võib lugeda nii koolikiusamist,peretülisid,tänaval huligaanitsemist kuid ka vaimset vägivalda.Öeldakse ju alati,et vägivald pole lahendus,kuid siiski probleemide tekkimisel lastakse rusikad käiku. Palju esineb vägivalda just tänavatel.Kui minu ema oli noor,siis ei pidanud tema kartma hilisõhtul tänavatel jalutada,aga nüüd peab muretsema,kas minuga on kõik korras või ei.Koguaeg kuuleme huligaanitsejatest tänavatel ja nende tegude tagajärgedest.See näitab,et vägivald on aastatega kasvanud.Lapsed peaksid ikkagi saama tänavatel rahus kõndida,mitte kartma,et keegi neile viga teeb. Kool on noorte teine kodus,nagu paljud räägivad.Lapsed veedavad üpriski suure aja oma
eluiga. See omakorda teeks olematuks paljud probleemid ja me ei peaks oma lähedastest liiga vara ilma jääma. Usun ka seda ,et kui suudaksime tülisid lahendada sõnadega ,oleks maailm elamiseks ohutum koht. Sest me ju kõik teame kui palju vägivalda on maailmas. Ja kindlalt nii mõnigi meist on kas ise sellega kokku puutunud või teab mõnd juhtumit tutvusringkonnast. Inimesed peaksid rohkem kuulama teineteist ja oskama rääkida asju selgeks ,ilma ,et oleks vaja kohe rusikad käiku lasta. Kui hing ja keha saavad haiget on inimene õnnetu ja kurb ning see nakatab ka teisi ümbritsevaid isikuid. Selleks ,et maailm oleks meile parem paik elamiseks ,saame teha tegelikult nii palju. Küsimus on selles ,kas me ise tahame maailma paremaks muuta? Kui iga inimene ,kas või siin viibijad ,muudaks oma suhtumist ümbritsevasse ja muudaks või parandaks oma käitumist ,siis me kõik koos suudaks muuta maailma paremaks. Alguses küll enda ümbert,aga hiljem aina laiuti
mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust ja jääb ka vabadusega." (lk. 132) Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. (lk. 139) Sõber mõtleb ikka, nagu sugulanegi, et temal on oma sõpruse või suguluse tõttu õigus midagi saada. Aga sa tead isegi, et niipea kui inimesed jõuavad õiguseni, siis pole rusikad enam kuigi kaugel. Sellepärast annan sulle nõu: kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ega laena temalt raha. (lk. 154) Inimesel võib ka üle kahekümne sõbra olla, kui ta aga ise pole liig uhke ja nõudlik. Oli paratamatu, et üksik inimene ei muutnud ümbrust, vaid ümbrus pidi muutma üksiku inimese, kui see ei tahtnud hukkuda, paremal korral jääda üksinda. (lk. 200)
Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10. Eluaasta jooksul areneb simpans 3x kiiremini. Suguküpseks saab inimene teismeeas, simpansid aga kohe. Inimesel tänu neuteeniale pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad.
Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla. Karmo lõi Johannest lihtsalt, täiesti niisama kelladesse. Peale seda käitus Karmo nii, nagu midagi poleks juhtunudki. Klassikaaslased kutsusid Karmot pervariks. Zaiid oli väga äkiline. Ta oli pärit araabiast või kuskilt sealt lähedalt. Zaiidi isa oli lasnamäel tuntud peksja ja võlanõudja. Allmaailmaga olid sel perel kokkupuuted. Kui Zaiidile keegi midagi vastu ütles, olid kohe rusikad mängus, nt. Zaiid küsis Johanneselt: ,,pede oled või, et sa passid mind nii?" Johannes seepeale vastas: ,,ära ülbitse." ja 4 Probleem Küsimus Marguselt: Milliseid elutõdesid võiksid noored Sinu raamatut lugedes õppida? Vastus Marguselt: Arvan, et sallivust. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune
SININE ON SINU TAEVAS: Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 Mihkel Raud ja tema elulugu..........................................................4-6 Mihkel Raua raamat ,,Musta pori näkku"......................................7-8
hiilgas olid sina.'' Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute. "Järgmine voor'' 7 veeb. 2012 Mihkel Raua esiknäidend "Järgmine voor" "Mihkel Raua näitekirjanduse debüütteos ,,Järgmine voor" üllatab meeldivalt oma tugeva dramaturgilise vormi poolest. Siin on olemas ülesehitus, pöörded, kus tegevus lausa Aristotelese kaanonite kohaselt oma vastandiks muutub, ja finaalis
vahendid. On ka situatsioonid, kus laps lõhub asju või teeb haiget iseendale. Agressiivsuseks nimetatakse ründavat käitumist eesmärgiga mingil moel kahjustada selle objekti (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 97). See võib olla otsene või kaudne ja kas füüsiline, verbaalne või mitteverbaalne zestide ja ilmega väljenduv (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 97). Seega alati ei ole rusikad agressiivsuse näitajaks. Igal juhul peab õpetaja vahele sekkuma ja kuulama ära mõlemad osapooled ja arutama seda kogu grupiga. Oluline on, et ei otsitaks süüdlasi ega ohvreid vaid räägitaks, kuidas taolisi olukord vältida ja mida peaks tegema, kui laps leiab ennast vastavast situatsioonist. Õpetaja peab siinkohal endale meelde tuletama, et mitte laps ei ole paha, vaid tema tegu pole kiitust väärt. Väärtusõpetus on lasteaias tõeline kirss tordil lastega arutatakse
Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud saad sa kaua olla. Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. Inimest peab uskuma, inimest peab armastama. Matemaatika nõuab kainet pead, sest matemaatika on ju ise nagu üks klaas viina teise järele. Sõber mõtleb ikka, nagu sugulanegi, et temal on oma sõpruse või suguluse tõttu õigus midagi saada. Aga sa tead isegi, et niipea kui inimesed jõuavad õiguseni, siis pole rusikad enam kuigi kaugel. Sellepärast annan sulle nõu: kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ega laena temalt raha. Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada. Naine on kuutõbine, kes kõnnib ka seal julgelt, kust mehe arukas samm tagasi kohkub. Inimese tõeline väärikus ilmneb siis, kui isegi kadestajad on sunnitud teda kiitma.
Hetkel on kõigil korralik töökoht, paljudel oma firmad, pered...“ Loeti üles veel vajaduste rahuldamata jätmist, hirme, võimujanu, häbi, solvumist, teadmatust. 19-30-aastane naine nimetas üles ka empaatiavõimetus. „Eks me kõik ole mingil määral häiritud, kui teine inimene tegutseb vastupidiselt meie visioonile. Iseasi, kas me suudame rahuneda ja asja objektiivse pilguga vaadata või laseme hoopis rusikad käiku.“ Kuni 18-aastane naine nimeta sära ka refleksi. „Näiteks midagi mida on noorest peast õpitud. Inimene näeb väikese lapsena kuidas isa lööb ema, alateadvusesse tekib hirm ja viha ning see pilt jääb alles. Saab suureks arvab et sama tegemine on õige kui ta alateadvuslikku hirmu tunneb.” 15. Mida saaks Teie arvates teha, et vähendada-reguleerida igasugust kriminaalset käitumist? Ennetustöö tegemiseks pakuti välja absoluutseid kõiki variante, mida on proovitud
alandavad sõimusõnad sillutavad tihti teed vägivaldsele käitu-eeskuju. probleemid. Vanemate pidev disharmoonia Riskigrupp: võib luua mjgeie Vägivaldset käitumist õhutab seegi, kui vanemad laste perekonnas ebasoodsa õhkkonna, mis omakorda Poegi haavab laste juuresolekul halvustavad inimesi, kes kõhe rusikad püsti enda kaitseks turvatunnet. Kui vanemate suhted on äärmiselt rasvatavad üksikemad. välja ei astu. Vanemate halb eeskuju ja laste omavaheliste vägivaldsete pingelised, isegi agressiivsed, võivad lapsedki hakata käituma
kõrvale. Tema väike kaitsja vaatles teda lahke naeratusega. Meie peame siin pihu sisse sosistama, et Jaanus ilus sirge poiss ja täna kõige paremas riides oli. Oodo läks näost punaseks, põrutas jalgki vastu maad ja tõmbas käed rusikasse. «Kuidas sa tohid mulle «rumal poiss» öelda?» kärkis ta silmi välgutades. «Sa tead ise, mispärast . . . see on su päris nimi. Sinu rusikaid ma ei karda, need on k,a minul olemas.» Ja Jaanus näitas, et temal ka rusikad olid. «Ma ässitan Tarapita su peale, lasen su lõhki kiskuda!» Aga ehk kü ll Tarapita ennast urisedes isanda 17 käskude täitjaks tunnistas, ei liigutanud Jaanus ennast sugugi, muudkui kostis külmalt: «Katsu!» Kes teab, kas Oodo oma tõotust oleks täitnud, aga enne katsumist astus jälle väike rahutooja verejanuliste vaenulikkude parteide vahele. «Häbi sulle, Oodo!» algas ta manitsedes, «kas sa sedaviisi kellegi junkur oled? Sa tahad
Marta ei anna. Leida läheb Martale kallale, lööb mänguämbriga Martat ja võtab kühvli vägisi enda kätte. Veerand sajandit laste arengut jälginud Montreali ülikooli psühhiaatria-, psühholoogia- ja pediaatriaprofessori Richard Tremblay sõnul on väikelaste vägivaldsus üsna normaalne nähtus ja lapsed olid agressiivsed ammu enne televiisori leiutamist. Kuni laps ei oska ennast veel piisavalt väljendada, võtab ta oma tahtmise väljendamiseks appi hambad, küüned ja rusikad. Need ei ole kõrvalekalded normaalsest arengust, vaid loomulik psüühilise arengu etapp, mis paneb aluse lapse identiteedi kujunemisele. Last tuleb õpetada oma agressiivsust valitsema. Kuidas seda teha? Last tuleb keelata, õpetab klassikaline pedagoogika. Last ei tohi keelata, on lapsekeskse kasvatuse eestkõnelejad kindlad. Võtame lihtsa näite: 5-aastane laps loobib liivakastis teisele lapsele liiva silma. Lugesin
Ta on siiski aktiivne ja uudishimulik. Aistingut toimivad hästi . Tajumine keskendub paljus iseendale. Ta vaatleb sõrmi, kogeb kehaosade liigutusi, aistab seesmisi tundeid jne. Seda kõike liites õpib ta vähehaaval käe ja suu koostööd. Nelja kuu vanuse imiku arengus muutub keskkonnaga suhtlemine. Temast saab vastastikuse suhtlemise poole püüdleja. Last meelitavad keskkonna objektid ja sündmused. Rusikad avanevad ja käsi muutub tähtsaks vahendiks info hankimisel. Käe abil laps tunneb, katsub, liigutab jne. Hakkab koitma tegevuse ja selle tagajärje seos. Mänguasja raputamine paneb selle kolisema, rippuva asja tõukamine paneb selle kiikuma jne. Lapse saavutatud muutused keskkonnas innustavad teda uutele katsetele. Aktiivsus keskkonna suhtes kasvab.
Ma nägin neid silmanurgast üle mänguväljaku enda poole tulemas. Mul polnud soovi neid keha- „Tere tulemast, Melissa!“ (tüdruku sõbrad naeravad). Natuke vaiksemalt: „Ma panin tähele, et sa keelega peletada. Ma olen näinud, kuidas õpetajad kutsuvad õpilasi enda juurde, seistes harkisjalu, hilinesid. Palun võta istet.“ Õpetaja ei tee sel hetkel probleemi hilinemisest ega tõsiasjast, et tüdruk rusikad puusadel, saates ilmse sõnumi mingist „vastasseisust“. kannab rippuvaid kõrvarõngaid. Kui Melissa oma koha poole jalutab (kas nii kõnnivad supermo- dellid?) tõmbab õpetaja kogu klassi tähelepanu uuesti endale ja keskendub tunnile, „nagu midagi Nad tulid ja jäid oma ratastega minu juurde seisma
363 Ka Quasimodo vaatas alla platsile ja nägi, et selle õrna ja kirgliku palve põhjuseks oli üks noormees, kapten, uhke kavaler, kes säravas mundris, suletutt kiivril, teisel pool platsi ratsutas ja üht palkonil naeratavat daami tervitas. Muidugi ei kuulnud ohvitser õnnetu hädakisa, sest ta oli liiga kaugel. Kurt aga kuulis küll. Ta rinnust tõusis sügav ohe. Ta pöördus ümber. Allasurutud pisarad tahtsid teda lämmatada. Ta kramplikult kokkupigistatud rusikad tõusid pea kohale, ja kui ta käed langetas, oli ta kummaski peos punaseid juukseid. Mustlanna ei hoolinud temast kõige vähematki. Quasimodo kiristas hambaid ja ütles tasakesi: «Neetud! Vaat missugune peaks olema! Piisab ilusast välimusest!» Mustlastüdruk oli ikka veel põlvili ja karjus kirjeldamatus ärevuses: «Ah, nüüd hüppab ta hobuse seljast! Nüüd läheb ta sinna majja! Phoebus! Ta ei kuule mind! Phoebus
hetkeks pilguga, millesse näis panevat kogu oma hinge, ja surus nuuksudes oma huuled tema huultele. «Constance! Constance!» karjatas d'Artagnan. Proua Bonacieux' huulilt vallandus ohe, mis riivas d'Artagnani suud: see ohe oli taevasse lendav puhas ja armastav hing. D'Artagnan surus oma käte vahele laipa. Noormees karjatas ja langes oma armastatu kõrvale niisama kahvatult ja liikumatult kui oli tema. Porthos nuttis, Aramis tõstis ähvardades rusikad taeva poole, Athos lõi risti ette. Sel hetkel ilmus lävele mees, kes oli peaaegu niisama kahvatu kui toasviibijad. Ta vaatas ringi, nägi surnud proua Bonacieux'd ja minestanud d'Artagnani. Ta ilmus just suurele õnnetusele järgneval jahmatusehetkel. «Ma ei eksinud,» ütles ta, «see on härra d'Artagnan ja teie olete tema kolm sõpra -- härrad Athos, Porthos ja Aramis.» Need, kelle nimesid ta nimetas, vaatasid üllatunult võõrale; ta näis neile kõigile tuttavana.