ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”...
mis etendust vaaama minna, et see tüdrukule meeldiks. Peale teatrit sattus ta tõsisesse sõnelusse Sallyga, sest Holden tahab rabeleda välja sellest suurlinna vastikust õhkkonnast, ning põgeneda maale elama ning ka abielluda. Sally ei võta aga asja tõsiselt ning nad lähevad lahku. 2. Teose pealkiri ,,Kuristik rukkis" sümboliseerib laste saamist täiskasvanuteks, kus kõik arusaamad muutuvad. Rukkipõld on kui süütu laste mängupaik, kuid jõudes täiskasvanu ikka, muutub kogu maailmapilt, nagu kukus kuristikku. Kui ta kõndis New Yorki tänaval, kuulis ta ühte poisikest laulmas seda laulu, milles kajastuvad selle raamatu pealkirja sõnad, mida teadis ka Holdeni õde. Kuigi ta ise (Holden) on oma vanuse kohta arengust ees, siis on tema palavaimaks soooviks kaitsta lapsi täiskasvanuks saamise eest. Sama vastas ta
Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast. PÄRLIPÜÜDJA Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja
Stipendiumi eest õppis ta välismaal loomi natuurist joonistama, tegi sulejoonistusi ning tellimustöö "Vaade Düsseldorfi lähedal" tõi talle ka akadeemiku tiitli. Stipendiumi lõppedes naasis ta Peterburgi. Järgneval viiel aastal oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia liige ning aastast 1870 kuni surmani tegeles ta peamiselt graafikaga. "Hommik männimetsas" (" ") "Rukkipõld" ("") ,,Õhtumets" (,, ") "Vihm tammemetsas" (" ") KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Shishkin 2. http://www.tanais.info/art/en/pic/shishkin71.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_%C5%A0i%C5%A1kin 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Aivazovski 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Aivazovsky 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Ge 7. http://www.staratel.com/pictures/ruspaint/162.htm 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Ge 9
musta mullapinna asukaid: mullased linnud, sügavsinised muttkotkad. Luuletuse alguses räägib ta eestlastest, kes peale puhtakspesemist löövad särama ehk neist saab siiski asja. Teine pool on eestlaste põlisrahvusest ja meie saatusest (Eestlasi on nimetatud poeetiliselt Euroopa indiaanlasteks, kellega Ehin meid ka võrdleb). Lõpu küsimus "aga kuhu me läheme?" on tähenduses: millise saatuse ja tee me valime? Läbi elektriliste tikksirgete Ta habe on rukkipõld, tänavate Läbi elektriliste tikksirgete tänavate Hämariku eel, kõnnib vaikne maag. koidu ajal, Lõokesed laulavad ta habemes. lükates nagu mantlihõlmu laiali Läbi rahvamurru, suurte majade pikki varje, üle kirju asfaldi kõnnib too kõnnib vaikne, väga vaikne maag. nõnda rahulik maag.
KUHU MINNA LEIVANÄDALAL, LEIVAPÄEVAL? VALI KUHU TAHAD MINNA ÕPPEKÄIGULE! Põllumajandus- muuseum Meedias reklaamitud kogupereüritus Leivatööstus LEIVANÄDAL Leivakauplus LEIVAPÄEV Rukkipõld Koolisöökla Teraviljakasvatustalu Jahuveski MÕTLE KOLM KÜSIMUST, MILLELE SOOVID SAADA VASTUSEID! Näiteks: · leivatööstuses Milliseid leivatooteid valmistatakse? · leivakaupluses Millised leivatooted on müügil? · rukkipõllul Mis jääb pärast viljakoristust põllule? · jahuveskis Milliseid jahusorte jahvatatakse veskis
.................................................................13 Läänemere lained......................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla.............................................................................................................14 Helene Koff / rahvalik laul Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: .......................................................................
annaabi.ee 
