Kalju Kanguri "Sonetiraamat" analüüs
Kalju Kangur ,,Sonetiraamat"
Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989
Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944
õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda
Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas.
Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957.
1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu.
Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid,
epigrammide kogu ja proosateoseid.
Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu,
vene ja itaalia keelde.
Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit).
Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka
käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet.
annaabi.ee 
