Friedrich Robert Faehlmann
vormiõpetusele.
Eesti keele luulevõimelisust katsetades kirjutas kümmekond luuletust
antiiksetes värsimõõtudes (tuntumad epigramm ,,Üks mõnnigi teine" ja
dialoogiline luuletus ,,Piibo jut"
Looming
Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust:
doktoriväitekiri südamepõletikest ,,Observationes inflammationum
occultiorum" (,,Tähelepanekuid varjatud põletikkudest", 1827) ja käsitlus
düsenteeriaepideemiast Tartus ,,Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst
1846" (,,Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel", 1848).
Oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse
algmaterjalina
Eesti rahvusmütoloogia looja
Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja
Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise
ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja
Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine",
,,Endla järv ja Juta"