VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t 0 ~ t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab: 4 d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.
380 26,5 36 955 Plokitüübid H täisplokk UH soonega plokk RH kärgplokk RUH soonega kärgplokk LTH soojustusega plokk LTP soojustusega silluseplokk Betoonplokid (vt RT 35- 10844) Betoonplokid tehakse tavalist looduslikku täitematerjali sisaldavast betoonisegust. Plokkide suurus sõltub ploki tootjast.
VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da 0~t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70): d← kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0← kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib
Õppis 1960-65 Taskendi ülikoolis filoloogiateaduskonna. On töötanud ajalehtedes, arakirjades Kinomatograafia komitees. Esimene luulkogu "Karavanitee" ilmus 1968. Kirjutanud 1969-2000 ligikaudu kakskümmend luulekogu: «Karvon yo`li» (1969, birinchi she'riy kitobi), «Aks - sado» (1970), «Tasvir» (1973), «Xotirot» (1974), «Ko`zlar» (1976), «Qaytish» (1981), «Sabr daraxti» (1986), «Sukunat» (1989), «Tavba» (2000) kabi to`plamlari, «Sukunat» (1991), «Adashgan ruh» dostoni, «Hijrat», «Men yolg`izman», «Pag`a-pag`a oppoq qor yog`ar», «Ona Turkiston» (1992), «Turkiston ruhi» (1993), «Saylanma» (1993), «Tong otmoqda», «Shoir», «Xato qildim», «Cho`lpon», «Yomg`ir yog`ar» (bunda yomg`ir ilhomning ramzi) kabi she'rlari, «Abdullajon» marsiyasi va boshq. Aastast 1999 rahvakirjanik. On tõlkinud usbeki keelde Byroni, N. Hikmeti, A. Dumas jt teoseid.
ütles: jumal on varas. See sai oma palga ja see teine ei jää mitte ilma. Sellepärast hoidke, et te ei hakka paberit varastama komade pärast, sest see oleks, mis vanad roomlased ütlesid: summum jus, summa injuriae. See on kuradi väljaajamine Beeltsebubiga. Ja teil peaks häbi olema õppida Puskinit ning Goethet, kui teie teate, et te ei pane komasid õigel kohal. Punastama peate teie lauldes An allen Gipfeln ist Ruh', An allen Wipfeln spürest du Kaum einen Hauch, kui teie teate, et teil pole paberit iisraeli mehe pulga asemel. Goethe ei leidnud oma Itaalia reisul teatavat paleed, aga komasid ei pannud ta mitte, nõnda et tema võib teile eeskujuks olla mitte ainult lauldes, vaid ka igapäises elus." Nõnda ja ka teisiti õpetas härra Maurus oma kasvandikke ja õpetajaid õhtulauas, aga ikkagi ei suutnud ta kõigile sisendada härra Koovi tundmust. Sellepärast pidi ta aina edasi õpetama ja