"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare
seebimullid, ostis mingisuguseid säravaid tähekesi ja igasugust mõttetut tühja- tähja, sest
muidu polnud ju jõulupuul mingit mõtet. Kodus kutsuti neid ikka emaga Kalmu
jõulupuule, sest neil endal ei olnud seda, või kui oligi, siis polnud midagi sinna peale
riputada ikka (va. Mõne odava prääniku või vissõuna, mille ema oli salaja tagavaraks
pannud). Ja imelik küll, Irmal ei tulnud kunagi pähe, et ema võiks ühes nendega olla,
kuna tema maailm koosnes vaid Rudofist. Rudolf sättis vaibad põrandale ja heitis ühes
viina ja söögiga puges Irmaga sinna asemele, kus räägiti armastusest. Rudolf tõstis Irmat
kõrgemale puu kohale, et too saaks kõik küünlad ilusti põlema, Irmale nii väga meeldis
see, kuidas Rudolf teda hoidis, just nagu see oli olnud siis, kui ta kopsikuga talle mööda
pead olid vuranud, nii lasi Irma meelega osadel küünaldel tema hingeõhust kustuda, et ta