Näiteks reaktsioon N 2 + 3H 2 2 NH 3 kus i -1: -3: 2 ja Ai N2 H2 NH3 Oletame et n(A) on komponendi A moolide arv segus. Kuna 1 mool N2 reageerib, nõudes kolme molekuli H2, siis saame kirjutada dn( N 2 ) dn( H 2 ) dn( NH 3 ) = = (-1) (-3) ( 2) seega kehtib selline võrrand: d 1 dna 1 dnb 1 dnc 1 dnd =- =- = = dt a dt b dt c dt d dt dn1 dn2 Üldiselt: = = ... = d d 1 d 2 Kus on reaktsiooni kulgemise aste. Nõudes veel et =0 katse algul, saame: ni = n i 0 + i * kus ni0 on komponendi i algne moolide arv. Näide:
GLÜKOOSI KOHTA TEKIB KOKKU 12 NADH2 MOLEKULI NADH2 MOLEKULID VABANEVAD H AATOMITEST ERALDUNUD VESINIK SEOTAKSE HAPNIKUGA JA MOODUSTUB VESI). NB! ASSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP KASUTAMINE, DISSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP MOODUSTAMINE. | GLÜKOLÜÜS TOIMUB TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKUS, TSITRAADITSÜKKEL TOIMUB MITOKONDRIS, HINGAMISAHEL TOIMUB MITOKONDRITE SISEMEMBRAANIDE HARJAKESTES. | GLÜKOOSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38 ATP) | GLÜKOLÜÜSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H (2 ATP) | ANAEROOBSE GLÜKOLÜÜSI E. KÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H4OHCOOH (2 ATP) | ETANOOLKÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 (2 ATP) | HINGAMISAHELA REAKTSIOONIVÕRRAND: 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O (36 ATP) NB! ORGANISMID JAOTATAKSE KAHTE RÜHMA: AUTOTROOFID (VÕIVAD OLLA NII FOTOSÜNTEESIVAD KUI KEMOSÜNTEESIVAD) JA HETEROTROOFID.
VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete
ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q Siseenergia muutus keha üleminekul ühest soojuslikust olekust teise võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga summaga. TERMODÜNAAMIKA II SEADUS Protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik.
on V/n ja tilga kaal kus r on vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk M÷÷tmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vesi) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse v÷rrandite suhtest: ja kus x on uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral v÷ib lugeda, et x = H2O = 1 v÷rrand lihtsustub: Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. 2 KATSETULEMUSED Enamik arvutusi on tehtud MS Exceli keskkonnas ja arvutuskäik pole üksikjuhtudel välja toodud. Uuritav aine on iso-butanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga (1)
Henry seadus. Lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. Lõpmata lahjades lahustes puuduvad vastastikmõjud lahustunud aine osakeste vahel. Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P kus, KH on Henry konstant (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Võrrandit kasutatakse gaaside lahustumise iseloomustamiseks vedelikes. Võrrand kehtib ainult püsivalt lahjade lahuste korral. 6. Gaaside lahustumine vedelikes Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vedelikes väheneb, kui see sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 7. Lahjendatud lahuste üldised omadused (kolligatiivsed omadused)
(1.4) muutuja y suhtes. Kui sellel v~orrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. 19 N¨ aide. Vaatleme v~orrandit x2 + y 2 = 1 . (1.5) Kui me lahendame selle v~orrandi y suhtes, saame kaks funktsiooni: y = - 1 - x2 ja y = 1 - x2 . Seega m¨a¨arab v~o rrand (1.5) ilmutamata kujul kaks erinevat funktsiooni. Asendades kas y = - 1 - x2 v~ o i y = 1 - x 2 v~ orrandisse (1.5) saame v~orduse x + [ 1 - x ] = 1, mis peale lihtsustamist muutub samasuseks 2 2 2 0 0. Parameetriliselt antud joon
(1.4) muutuja y suhtes. Kui sellel v~orrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. 19 N¨ aide. Vaatleme v~orrandit x2 + y 2 = 1 . (1.5) Kui me lahendame selle v~orrandi y suhtes, saame kaks funktsiooni: y = - 1 - x2 ja y = 1 - x2 . Seega m¨a¨arab v~o rrand (1.5) ilmutamata kujul kaks erinevat funktsiooni. Asendades kas y = - 1 - x2 v~ o i y = 1 - x2 v~ orrandisse (1.5) 2 2 2 saame v~orduse x + [ 1 - x ] = 1, mis peale lihtsustamist muutub samasuseks 0 0. Parameetriliselt antud joon
annaabi.ee 
