Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas
A- akumulatsioon s- sidumatus - 18 - V-veevõtt Darcy seadus Q = k * A * h /L Q- veevooluhulk L- vee liikumise pikkus A-ristlõike pindala h = h2- h1 rõhkude vahe k- pinnase filtratsioonikoefitsient Veeringe & veebilanss Vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap-rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb maakera veebilanss: Eo + ET + Em = So + Sm, mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või
annaabi.ee 
