Pime auk
Lauajuppide all peituvad pilkases pimeduses tolmused poolroostetanud torud. Mööda
punakaspruune torusid võib näha jooksmas mustakuuelisi jõleda välimusega Forticula
auriculata'sid, kes esmapilgul hirmuäratavad tunduvad. Lisaks neile leidub seal ka prussakaid ja
sipelgaid, kes hallikate tolmukübemete sees uppumist püüavad vältida. Nad siblivad teineteise peal
nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal,
rotisita kõrval on lebamas porikärbse tolmune laip, kes, pimedasse auku sattunud, enam väljapääsu
ei leidnud. Taamal on juba teinegi laip. Kõik see tegevus on justkui varjatud liikumine, sest
lähemalt uurimata seda jälki vaatepilti ei näe.
See ununenud koht, mis võib paljudele külma higi ja hirmujudinad seljale tuua, on aastaid
me silme all olnud. Alles nüüd, kui me otsime, leiame selle. Põrandaalune maailm on paljudele
tundmatu
annaabi.ee 
