Rotchildi viiul
Jakov oli
temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, teda rusikatega ähvardanud. Jakov oli isegi
Marfal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured.
Kui ta Marfa arsti juurde viis selgus et päästa ei anna enam midagi. Peale seda kui Jakov oli
Marfale kirstu valmis meisterdanud kutsus Marfa ta enda juurde ja uuris kas Jakov mäletab 50
aasta taguseid mälestusi, mis sel hetkel Jakovile ei meenunud.
Peale naise matuseid läks Jakov Rothscildiga riidu. Jakov jalutas jõe äärde ja järsku märkas et
paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest
mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit
mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada.
Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit
mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas.