Rotchildi viiul
paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest
mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit
mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada.
Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit
mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas.
Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli
aga välja midagi nii kurba ja leinalist mis oli terve linna lemmik.
Minule see katkend väga ei meeldinud, tekitas tunde, et see ei ole võimalik kui negatiivselt
mõeldes saab inimene terve enda elu elada ja ainult kahjudel silma peal hoida.
annaabi.ee 
