Keemia konspekt
energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus.
E = m×c2
kus
c valguse kiirus vaakumis 2.9979× 108 m/s
m massi muutus, kg
E energia muutus, J
Esimene, kes leidis, et aatom on jagatav, oli inglise füüsik Joseph Thompson.
Tema ettekujutuse järgi kujutas aatom endast "positiivse elektri merd", millesse on korrapäraselt
paigutatud elektronid.
Antud mudel esitati 1904. aastal ning seda nimetati inglisepäraselt rosinapudingiks.
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest.
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m. Vesiniku aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist)
läbimõõt on umbes 1,75 fm ja uraani aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes
15 fm (15 femtomeetrit = 1015 m).