Maitseained Ürdid: Basiilik Heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide,...
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel. 2 2 VÜRTSID. 1 Rosmariin...
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
annaabi.ee 
