Erki Nool
seitsmevõistluses..Need peeti Minskis. Kohale jõudnud,nägid nad et neile oli vastu
saadetud veoauto. Teivastega reisimine oli venemaal üks igavene viletsus. Trolli või
autobussi ei tahetud nendega kuidagi lubada."kuhu te nende roigastega ronite",kisasid
konduktorid. Nad torkasid teibad aut taga kasti ja litsusid ennast autosse. Erki meenutab
veel:Kõige äärmisena kergitasin end ühel kintsul ja tõmbasin ukse ropsti kinni, kuna aut
ustel polnud tihendeid, siis oli mu pöial kahe palja rauavahel kinni:Veri lippas ja valget
luud oli näha. (Erki Nool,autogramm)
Järgmisel päeval soojendust tehes katsusin mitmel moel kätt teiba külge sobitada.
Lõpuks leidsin kuidas pöialt hoida ja hüppe tegin korralikku. Minu viimast mäletamist
mööda panin tuhandes meetris; viimasel kurvil põlve maha ja seejärel järgnes 15 minutit
hämaras olekut,pärast sain teada et olin jooksnud aja 2
annaabi.ee 
