Euroopas taastada. Paljudes Euroopa riikides, nagu Poolas ja Prantsusmaal see isegi õnnestus. Rootsis kasutati asjaolu, et kuningas Johan III on abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. Sealtpoolsetel mõjutustel kehtestas Johan uue jumalateenistuse, mis meenutas katoliku missat. Kuningas oli isegi valmis katoliku usku tagasi pöörduma. Kuningas esitas vaid tingimused, et kirikumaid ei tagastada, teenistus jääb rootsikeelseks ja preestritel on õigus abielluda, kuid paavst lükkas need tingimused tagasi. Uus olukord tekkis pärast Johan III surma, kui võimule tuli tema veendunud katoliiklasest poeg. Kartuses, et kuningas hakkab katoliiklust taastama, kukutas Uppsala kirikukogu ta troonilt ja võttis vastu Augsburgi usutunnistuse. Luterlik reformatsioon oli võitnud. Reformatsioon Taanis Luterluse heaks tehti Taanis propagandat juba 1520. aastate alguses. Reformatsiooni
Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Kuid ta sekkus kolmekümneaastasse sõtta, mis kujunes Taanile katastroofiks. 1612. aastal tal ebaõnnestus rünnata Stockholmi ja rootslased purustasid Göteborgi. 3. Reformatsioon. Olavus Petri Toimus Gustav Vasa võimu ajal. Olavus Petri levitas Rootsis Martin Lutheri õpetuse. Stockholmis muudeti jumalateenistust rootsikeelseks. Tema vend sai peapiiskopiks 1531. aastal. 4. Nils Dacke Nils Dacke juhtis kõige suurema talupoegade ülestõusu Rootsi ajaloos 1542. aastal. Probleemiks oli kuninga (Gustav Vasa) maksupoliitika, kiriku ja kuninga vastuolud. 1544. aastal mässi suruti maha ja juhid hukati. 5. Erik XIV Erik XIV oli Rootsi kuningas pärast Gustav Vasa. Temal olid poolvennad Johan ja Karl. Erik piiras nende õigusi, sest kartis, et nad saavad võimu enda kätte. Liivi sõjal toetas Erik
annaabi.ee 
