Vahelduv-, alalis-, induktsioonivool
Elektrienergia saadakse nende jaoks aga
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised
ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge,
raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja
tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida
eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu
ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja
tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on
lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest
veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja
tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus
magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib