temperatuur, nagu päris kompostis. Ohtlikud jäätmed, nagu patareid ja autoakud, aga minu teada ka näiteks vanad eterniitplaadid, tuleb koguda vastavatesse kohtadesse. Kohe kindlasti ei tohi neid visata metsa all või tavalisse prügikasti. Neis on ohtlikud ained, mis vabaks pääsemisel võivad mõjutada tugevalt inimest, taimi ja loomi. Metall ja vanaraud on eraldi teema. Nad küll laguneksid looduses, roostetades ja murenedes, aga see võtaks sadu aastaid. Kasulikum on nad ümber töödelda. Vana auto juppidest tehakse uusi autosid. Vanametallist võib teha mida iganes- jalgrattast disainesemeteni. Usutavasti on selliselt tehtud asju ja esemeid, millest ei usukski, et need on tehtud vanast mõlkis autost. Prügi taaskasutamine on õige tegevus, aga kuipalju ta loodussõbralik on, ei ole päris kindel. Prügi
Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. lRauasulamite roostetamine Korrosioon tekitab meile suurt majanduslikku kahjumit, seda eriti raua puhul. Raua roostetades hävivadrauasulamitest valmistatud seadmed, masinad, konstruktsioonid, autokered jne. Üks võimalus vähendada raua roostetamist on kasutada keemiliselt palju vastupidavamaid eriteraseid, näiteks roostevaba terast. Nende kasutamine on aga palju kallim rauast kallimate lisandmetallide tõttu. Teine võimalus kaitsta rauasulameid roostetamise eest on takistada raua oksüdeerumist. Selleks on mitmeid võimalusi. Kõige tuntum neist võimalustest on raua ppinna katmine
annaabi.ee 
