Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka l...
Eesti ühiskonnas on probleeme nii palju, et nende vaikne lahendamine ei ole eriti tulemuslik. Selleks ajaks, kui on suudetud mõnele probleemidele lahendus leida, on tekkinud juba tosin juurde. Kui pöörata võimalikult suurt tähelepanu halbadele asjadele ja kiirelt tegutseda, siis ühiskonna probleemid vähenevad kindlasti. Nulltolerants peaks olema kindlasti kurjategijate vastu, sest kui neid mitte piisavalt rangelt karistada, siis nad ei kavatsegi oma tegusid lõpetama hakata. Näiteks pangaröövlid röövivad panka ning saavad paar aastat vanglakaristust, kus nad saavad lihtsalt tasuta süüa ja oodata natuke, kuni uuesti kergelt raha teenida. Mina arvan, et vanglamõnusid tuleks piirata ja kurjategijaid tuleks karistada väga rangelt, et neil ei tuleks enam tahtmist kuritegusid korrata. Null...
Nii oli ka raamatus Oliver Twist Faginiga. Ta oli suure kuritegevusliku kamba juht, ta röövis teisi inimesi kui mitte lausa ei mõrvanud neid. Seega teda ei huvitanud see, mis temast edasi saab, mida ta oma eesolevas elus tegema hakkab, vaid see, kuidas ühel hetkel lihtsalt jõukas olla. Meie ümber juhtub palju õnnetusi nendega, kes ei mõtle alati, mida nad teevad. Näiteks roolijoodikud , kes istuvad purjuspäi autorooli saavad alles siis oma veast aru kui mingi õnnetus juba käes on. Meedias räägitakse ju kogu aeg, et roolijoodik ajas jälle mõne jalgratturi alla või sõitis lihtsalt vastu puud. Mind kurvastabki see kõige enam, et seda juhtub nii tihti, sellest räägitakse nii palju, kuid ikkagi on mõni ullike, kes seda just nagu kuulnud poleks. Mina usun sellesse, et igal teol on tagajärg ja et kõik peab olema tasakaalus. Kui olen...
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...
Noorte seas on väga suureks probleemiks see, et igal pool nõutakse üüratut töökogemust, kuid kust peab see noor inimene selle kogemuse saanud olema, kui ta alles sisenes tööturule. Seda võib nimetada lõpmatuks nõiaringiks, kuna inimene kellel pole nii palju ambitsioonikust kohkub esimese eitava töökoha puhul ära ning rohkem proovida ei julgegi. Väga suureks sotsiaalseks probleemiks on roolijoodikud . Neid on Eestis häbematult palju ning ma ütleks, et aina tekib juurde. Need on inimesed, kellel pole vahet kas nad oma tegevusega ja käitumisega seavad teisi kodanikke ohtu või ei – täiesti süüdimatud hinged. Nende vastu ei saa mitte mingil moel nõuga ehk siis sellest probleemist rääkides ning teavitustööd tehes, tuleb läheneda jõuga – lihtsalt muuta karistused väga karmideks. Kokkuvõttes poleks poliitikutel valimiste ajal lubada Eestit viia viie rikkama riigi hulka vaid...