Astmevaheldus
. .
Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna
ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli,
raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu.
Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on
tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga.
Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da-
tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun,
rookida roogin, lugeda loen.
Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada
ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud.
Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või
nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole
sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis)
Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida,
kukkuda,kooke), on tugevas astmes. Sõna, mida hääldatakse lühemalt ja