pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad,
poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...). 13 Ramsari alaks liideti Laidevahe 31. märtsil 2003. aastal (Aasma, 2008). Sookuninga looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Tali ja Saarde vallas. 1964. aastal võeti kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit. 1991. aastal loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. aastal. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kategooria liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga looduskaitsealale jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad umbes 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all
piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Ekskursioonirada, 6,8 km pikkune laudtee, algab paviljoni juurest ning kulgeb mööda järve põhjakallast kuni selle loodenurgani, kus ta vaatetorni juures hargneb kaheks. Peatuskohti on kogu laudtee ulatuses 4, aega kulub kogu tee läbimiseks vähemalt 3 tundi. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kogu kaitseala on määratletud Ramsari märgalana, rahvusvahelise tähtsusega linnualana (koos Rongu ja Kodaja soodega), metsakaitsealavõrgustiku alana, potentsiaalse linnu- ja loodushoiualana (Natura 2000) ja metsa genofondi kaitsealana. Alates 1979. aastast on Nigula looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus (IBA). 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava 2002 2005 a projekt. Kaitsekorralduskavas 2002-2005 antakse Nigula looduskaitseala lühike iseloomustus, analüüsitakse põhilisi väärtusi, püstitatakse kaitse-eesmärgid ning planeeritakse
annaabi.ee 
